Räägitagu mida iganes, kuid käimine on kõige loomulikum edasiliikumise viis. Ka spordialana on see eestlaste hulgas olnud üsna populaarne, on osaletud viitel olümpiamängudel ja võidetud kaks pronksmedalit. Kahjuks on need saavutused jäänud üsna kaugesse minevikku. Viimane medal võideti 51 aastat tagasi. Veteranid on samas edukad senini. Nii võitis Ants Palmar tänavu veteranide MMilt kolm medalit. Meie viimase aja suurem saavutus on, et 1998. a püstitati Säreveres saja inimese poolt, kes igaüks käis 1000 meetrit, maailma tipptulemus ajaga 8:45.40,8. Tuleva aasta 3. mail üritame Paides seda tulemust ületada. Praegused tipud on paremad kui siis. Küsitav on ainult, kas sada käijat kokku saadakse. Teretulnud on kõik, kes suudavad kilomeetri vähemalt 5,5 minutiga läbida.
Rekordiüritajaks pürgijatel on võimalik end proovile panna tuleva aasta 12. aprillil Jõgeval toimuvatel klubide karikavõistlustel. Viimane võimalus selleks on aga 26. aprillil Valgas toimuvatel IV Bruno Junki mälestusvõistlustel. Aktsepteerime ka teiste võistluste protokolle, kui seal on kohal litsentseeritud kohtunik.
Oma spetsiifika5,5 minutiga on kilomeetri võimeline läbima tegelikult iga inimene, kuid kiirkäimisel on oma spetsiifika. Maha tuleb panna sirge jalg ning jalal ei tohi lasta põlvest n-ö läbi vajuda. Juhiseid õige tehnika omandamiseks leiab ka internetist aadressilt www.racewalk.com (link Resources/internet links/Dave McGovern?s Wordclass Racewalking Page). Kui vajutate selle käija pildile, hakkab ta stiilselt käima. Põhimõte on, et käik oleks sujuv ? üle kanna, sirge jalaga ja tugeva pöiatõukega. Tänu käimistreeningutele muutub pöid tugevaks ning see võimaldab teil edukalt harrastada teisigi alasid, nagu sprint, hüpped, suusatamine, uisutamine jne. Tehke proovi! Nagu praktika on näidanud, võib tulemusi loota juba kahe nädala pärast.
Pakun siinkohal välja väikese treeningkava, mille järgi tasuks neli korda nädalas harjutada. Alustada tuleks ühe ringi läbimisest, millele lisada igal järgmisel treeningul üks ring. Alates teisest nädalast proovige üks kord nädalas kiirustreeningut: algul üks ring, järgmisel nädalal kaks jne. Alates teisest nädalast lisage üks pikema maa käimine (umbes 2 km) pulsil 135 lööki minutis. Igal nädalal pikendage maad 0,5 km võrra ja nii kolm nädalat järjest. Seega näeb treeningutsükkel välja nii, et kolm nädalat tõstate mahtu ja kiirust, neljas nädal on kerge trenni nädal, et alustada uut tsüklit sealt, kuhu teisel nädalal jõudsite.
Talvel suuskadele või uiskudele
Kiirustreeningute puhul pole ühest kilomeetrist pikemaid lõike vaja läbida, vaid võib piirduda kilomeetriste lõikude kordamisega. Pikema maa läbimisega jõuate viiele kilomeetrile alles 20. nädalal. Siis võiks jätkata uuesti kolmest kilomeetrist. Treeningute puhul on olulised soojendus-, lõdvestus- ja venitusharjutused, mida tuleb teha iga treeningu lõpus, et vältida vigastusi.
Et mitte tehnikat rikkuda, tuleks talvel vastavalt kohalikele võimalustele kas uisutada või suusatada. Kui neid alasid pole võimalik harrastada, piirduge jooksmisega. Kava täitmine oleneb suuresti sportlase enda tahtest, nagu teistegi alade puhul. Meisterlikkuse kasvades lisanduvad täiendavad mured, nagu õige toitumine, treeningupäeviku pidamine, õigete spordijalatsite kasutamine, massaa?, meditsiinilised teenused, võistlusmääruste tundmine, joomine võistlustrassil, füsioloogia, treeninguvahendid, päevare?iim, pulsi mõõtmine, treening eritingimustes jne.
ENDEL SUSI,
Eesti Kergejõustikuliidu käimise vanemtreener
