Kassinurme mägedes võis möödunud nädalavahetusel taas kohata muistseis rõivais ja relvis sõjamehi. Jüriööle pühendatud lahingu löömise kõrvalt jätkus neil aega ka rahumeelsemateks tegevusteks, nagu koristustööd ja loengu kuulamine.
Kassinurme mäed on koht, mida peavad omaks nii metsamehed kui rollimängijad. Kahe seltskonna koostöö ilmnebki kõige jõulisemalt jüripäeva paiku, mil toimuvad üheaegselt pärandkultuuripäev ja Jüriöö ülestõusu teemaline rollimäng. Möödunud laupäevane pärandkultuuripäev, mida korraldasid MTÜd Jõgevamaa Metsaselts, Kalevite Kange Rahvas ja Eesti Ajaloolise Mõõgavõitluse Selts ning toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus, oli tänavu ka metsanädala avaürituseks Jõgevamaal.
Hommikuse talgutöö käigus puhastati Kassinurme mäed ja sealne muinaslinn talvega kogunenud prahist ning matkarajad mahakukkunud puudest. Talgusupi, millega end pärast töötegemist turgutati, keetis, nagu ikka, valmis Kassinurme naisselts.
Enne, kui linnuse juures mõõgavõitlusturniiri pidama hakati, võisid huvilised kuulata Tallinna Linaarhiivi teaduri Juhan Kreemi loengut Saksa ordu tegevusest 14. sajandi Liivimaal. Seda teemat arendades jõuti välja ka päevateema ehk Jüriöö ülestõusuni.
Kui meie kooliõpikute napisõnalises ja mustvalges käsitluses on ordu ja ordurüütlid külge saanud ühemõtteliselt negatiivse märgi, mida võimendab üldjuhul ka ilukirjandus, siis Juhan Kreemi käsitlus Saksa ordust oli mitmepalgelisem. Tema sõnul tõi Saksa ordu Liivimaa haru, mida ka Liivi orduks nimetatakse, meie maile ka üht-teist positiivset. Näiteks kerkis siia tugevate linnuste võrk ning tõhusad valitsemismeetodid tagasid rahu ja korra.
Vend venna vastu
Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et suure tõenäosusega oli ordu teenistuses ka soliidne arv kohaliku maarahva esindajaid. Rüütelvennad ja preestervennad olid muidugi sakslased, kannupoisse, jalaväelasi ja käsitöölisi palgati aga ilmselt ka kohapealt.
“Läti Henriku kroonikastki ilmneb, et kui ordumehed Järvamaale sõjakäigule läksid, siis võtsid nad Ugandist kaasa mehed, kes teed ja kohalikke olusid tundsid,” ütles Juhan Kreem.
Suure tõenäosusega oli maarahva esindajaid ordu ridades ka Jüriöö ülestõusu päevil. Nii et mässajate ja mässu mahasurujate näol oli tihti tegemist rahvuskaaslastega.
Jüriöö ülestõusu kohta on mõned vandenõuteoreetikud arvanud, et see võis olla üldse ordu poolt provotseeritud. Juhan Kreem seda siiski tõenäoliseks ei pidanud.
“See oleks eeldanud ordult väga peenelt läbi mõeldud plaani ja rafineeritud viisil tegutsemist. Aga ma ei usu, et see neile jõukohane oleks olnud,” ütles Juhan Kreem. “Samas tuleb tunnistada, et ordu võitis Jüriöö ülestõusu tagajärjel kõige rohkem, nii et huvitatud oleksid nad võinud sellise sündmuse lavastamisest küll.”
Jüriöö ülestõusu järel läksid Taanile kuulunud Tallinna, Rakvere ja Narva linnus ordu kätte ning 1345. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa hertsogkonna kõige täiega ordule maha. Tõsi, müügiplaanid olid õhus juba varem, sest siinsed valdused olid Taani valitsejatele koormavaks muutunud ning emamaal võimu kindlustamise nimel tundus arukas olevat neist vabaneda.
“Kui mõned ajaloolased on väitnud, et Jüriöö ülestõus põhjustas Põhja-Eesti ordule mahamüümise, siis minu arvates olid asjad pigem vastupidi: Taani ei suutnud ise Põhja-Eestis enam korda tagada, olukord väljus kontrolli alt ning sellest tingituna vallandus maarahva ülestõus.”
NATO jääb alla
MTÜ Kalevite Kange Rahvas eestvedaja Mati Nuudi küsimusele, kas omaaegset Hansa Liitu võib võrrelda tänapäeva Euroopa Liiduga ja ordut NATOga, vastas Juhan Kreem, et esimene võrdlus on asjakohane, aga NATO pole kaugeltki nii võimas organisatsioon kui Saksa ordu ja teised rüütliordud omas ajas.
Küsimusele, miks peaks tänapäeva inimene üldse teadma, kuidas elati ja toimiti sajandeid tagasi, vastas Juhan Kreem, et paljud tänapäeva mõjutavad protsessid on saanud alguse kauges minevikus. Tänapäevast n-ö välja astudes on võimalik märgata ka asju, mida selle sees olles ei näe.
“Tänapäeva kontekstis mõeldes tunduvad nii mõnedki praegusaja asjad meile suisa traagilised, aga kui me need ajaloo konteksti asetame, siis saame aru, et me pole kunagi nii hästi elanud kui praegu,” nentis Juhan Kreem.
Talgulisi, rollimängijaid ja pealtvaatajaid oli Kassinurme mägedes möödunud nädalavahetusel kokku üle neljasaja. Paljudel nende hulgast on võimalik tulevikus filmilinal kuulsust koguda: OÜs Cuba Films hakatakse tegema Jüriöö ülestõusu teemalist dokumentaalfilmi ning pärandkultuuripäeva ja rollimängu ajal värbasid stuudio esindajad sellesse osatäitjaid.
i
RIINA MÄGI
