Jõgeval Betti Alveri muuseumis avati möödunud teisipäeval Anatoli Makarevitši fotonäitus “Kohtumispaik – Kassinurme mäed”, mis viib vaataja tagasi kõnealuses paigas viimastel aastatel toimunud sündmustesse.
Kassinurme mäed olid rahvakogunemiste paigaks minevikus ning on seda olnud ka viimasel paarikümnel aastal — sestpeale, kui Jõgevamaa metsaselts, folklooriselts Jõgevahe Pere, spordiklubi Visa ja teised asjast huvitatud seal järjekindlalt toimetama hakkasid, küll võsa raiudes ja muud talgutööd tehes, küll kultuuri- ja spordiüritusi korraldades. Viimasel ajal on Kassinurme mäed muutunud ka rollimängijate ja muinaskultuuri huviliste meelispaigaks. Eriti palju koguneb sellesse paika sedasorti rahvast jüripäeva paiku ja augustikuise Mütofesti ajal, kusjuures sugugi mitte ainult Eestist.
i
Ajalehe Vooremaa fotograaf Anatoli Makarevitš on Kassinurme mägedes toimunud eriilmelisi sündmusi jäädvustanud ajalehe tarbeks, ent lehelugejad on näinud ju vaid tibatillukest osa sellest tohutust materjalist, mis aastate jooksul arvuti kõvakettale kogunenud. Seepärast tekkiski mõte pildipanka pisut “tuulutada“ ning paremad kaadrid rahva ette tuua. Ega näituseruumi seinadki kõike vastu võtta suutnud, mida fotograaf rahvale näidata tahtis. Osa pilte tuli panna kausta, mis seisab näitusesaalis laual.
i
Pildid pakuvad üllatusi
i
Näitus “Kohtumispaik — Kassinurme mäed“ jõudis maikuus paar nädalat üleval olla Jõgeva kultuurikeskuses ning suvekuudel sai seda vaadata Jõgeva vallavalitsuse ruumides. Betti Alveri muuseumis on see väljas septembri lõpuni.
i
Mõne tuttava näo, võimalik et isegi enda oma, leiab näitusepiltidelt iga jõgevalane. Kindlasti pakuvad pildid ka üllatusi. Kassinurme mägedes seisvat palklinnust oleme me ju harjunud juba vaat et muistseks pidama, Anatoli Makarevitši fotode vahendusel võime aga minna tagasi aega, mil sellelesamale linnusele alles nurgakivi pandi, või aega, mil avati nn maavanema majake. Fotod meenutavad ka kaht Jõgeva Linna Teatri poolt välja toodud edukat suvelavastust (“Kassirabal” ja “Klaver”), meeleolukaid jaanipidusid, vigursaagijate ettevõtmisi ning võidutule süütamist enne 2009. aastal Jõgeval toimunud võidupüha paraadi. Mõistagi vaatab näitusepiltidelt vastu ka rohkesti atraktiivseid muistseis relvis ja turvistes sõdalasi. Neid armastavad kõik fotograafid ning Voorema lehepiltnik pole mingi erand.
i
Lisab kaalu
i
Ka Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru tunnistas, et näitusepildid üllatavad teda.
i
“Olin harjunud mõtlema Kassinurme mägedest kui paigast, kus valitseb vaikus ja rahu, ent nüüd näen, et aeg-ajalt muutub see ikka väga rahvarohkeks,” ütles ta.
i
Kassinurme mäed asuvad küll kümmekond kilomeetrit Jõgeva linnast eemal, ent samas on need Muru sõnul Jõgeva linnale omamoodi täienduseks. Jõgeva on ju suhteliselt noor linn, iidse linnusepaiga, Kassinurme mägede lähedus annab aga ka Jõgeva ajaloole pikkust ja kaalu.
i
“Kassinurme mägedel on inimesele eriline toime,” kinnitas Jõgevamaa Metsaseltsi kauaaegne eestvedaja Kaupo Ilmet. “Kes seal tundi kolm kohal viibib, lahkub sealt imeliselt puhanuna.”
i
Sestap võib arvata, et Kassinurme mäed on meelis-kohtumispaik ka tulevikus.
i
RIINA MÄGI
