Möödunud laupäeval Põltsamaa kultuurikeskuses teoks saanud traditsioonilisele jõulueelsele käsitöölaadale jätkus rohkelt nii müüjaid kui ka ostjaid.
Põltsamaa Käsiteokoja perenaine Katre Arula lausus veidi enne lõunat, et laat kogub alles tuure ja õige hoo saab see sisse alates lõunast. Temal endal oli selleks ajaks juba kauplejana n-ö käsi valge. Üldiselt on aga nii, et kõigepealt teeb laadaline müügilaudadele tiiru peale ja alles seejärel vaatab, mida osta tahaks.
Kõigepealt vaadati meelelahutusprogrammi
Nii mõnigi laada külaline jäi esmalt kultuurikeskuse laval pakutavat meelelahutusprogrammi vaatama ja alles seejärel keskendus kaubaga tutvumisele. Käsiteokojal on igal aastal olnud midagi uut välja pakkuda. Tänavu oli uudistooteks kindakirjamustriline helkuriga vöö, mis on mõeldud kandmiseks kleidi, mantli või jope peal. Katre Arula sõnul tegi ta selle Tallinnas toimunud mardilaada uue toote konkursile, kus vööl läks väga hästi. Samuti olid käsiteokoja nopenäpud laadale toonud uue mudeliga käekotid.
Kinnaste, sokkide, ehete, lambanahkade ja muude toodetega laadale tulnud proua Anne oli juba enne lõunat kauplemisele hoo sisse saanud. Teades müüjate suurt huvi Põltsamaa jõulueelse käsitöölaada vastu, registreeris tema ennast juba oktoobri alguses. Naise sõnul oli ta siin vähemalt viiendat korda ja kõige õnnestunum oli esimene laat. Aastate jooksul on talle ka palju püsikliente tekkinud. Anne lubas aasta pärast võimalusel jälle laadale tulla.
Laat on suurepärane koht suhtlemiseks
Teist korda käsitöölaadal kaubelnud Ene Külanurm ütles, et aasta tagasi tõi ta laadale ainult kaks piparkoogimaja, kuid seekord tõi ta neid juba rohkem kaasa. Lisaks müüs ta piparkooke, ehteid ja muud jõululaadale sobivat. Ene Külanurm oli laadaga rahul, sest nii, nagu mitmel teiselgi kauplejal, oli tema müügilett juba varakult hõre.
Laadal oma luuleraamatuid müünud Heldur Lääne kinnitas, et temagi jäi rahule. Lääne nentis, et tavaliselt on ju nii, et mis müüjale odav tundub, võib teisel pool letti seisjale kallis tunduda. Ta oli seadnud endale eesmärgiks teenida raamatute müügist just niipalju tulu, et selle rahaga järjekordne raamat türkivalgust võiks näha. Lääne märkis, et laat on suurepärane suhtlemise koht ja temale inimestega suhtlemine ning ka laadamelu meeldib.
Käsitöötegijatel peab olema võimalik oma tooteid müüa
Laadal ostja rollis olnud Loreida Küppas lausus, et tegelikult on ta ka ise käsitöötegija, kuid ei müü oma loomingut. Tema sõnul õppis ta käsitööd tegema siis, kui lapsed väikesed olid, aga poodidest polnud võimalik midagi osta.
Loreida märkis, et käib Põltsamaa laadal igal aastal ja tühja käega kunagi koju ei lähe. Seekordki oli tal juba üht-teist ostetud, nii kootud esemeid kui muudki kaupa. Loreida Küppase sõnul on sellist laata kindlasti tarvis, sest käsitöötegijad on palju vaeva näinud ja neil peab olema võimalik oma tooteid pakkuda ning ennast tutvustada-reklaamida.
Ta kinnitas, et käsitöötegijad panevad lisaks suurele tööle oma toodangusse ka hinge- ja südamesoojuse.
Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Janne Karu müüs vahepeal ise pileteid, et kolleegidele puhkust anda. Ta rääkis, et käis vahepeal majast väljas Selveris. Seal oli ta kohtunud Paidest pärit laadalistega, kes seda ettevõtmist väga kiitsid. Janne Karu on sama meelt nii müüjate kui ostjatega, et jõulueelse käsitöölaada traditsioon peab Põltsamaal tingimata jätkuma.
i
TOOMAS REINPÕLD
