“Õlepisikut” hakkas kunagine loomatohter ja kodumajanduskonsulent Aime Lang Laiusel levitama tõepoolest juba kümme aastat tagasi. Ta ise oli õlekäsitöö harrastamiseks innustust saanud Tallinnas lillekoolis käies: sealsesse õppekavva kuulus ka kuuetunnine õlekursus. Kümne aasta jooksul on õlekoolitust saanud kümned Laiuse kandi lapsed ja täiskasvanud. 1998. aastast toimunud suvekoolides on käinud ühtekokku 250 õlehuvilist kogu Eestist. Kuna enamik neist on lasteaia- või kooliõpetajad, on kaudseid kasusaajaid kordades rohkem.
Kui värsketest ideedest ja uutest huvilistest puudust polnud, siis ahtake pind hakkas õletoa tegevust juba ammu kammitsema: polnud ruumi, kuhu õlgtaieste näidiseid teemade kaupa välja panna ja bussitäit turiste polnud ka võimalik korraga uksest sisse lubada.
“Õigupoolest pidasin juba plaani õlemajandusega otsi kokku tõmbama hakata, aga nüüd on jälle isu jätkata,” tunnistas Aime Lang käsitöökoja uute ruumide avamisel.
Käsitöökoda paikneb nüüd Laiuse lasteaia ja postkontoriga ühes majas. Põhi- ja ärklikorrusel on õlemeistrite käsutuses ühtekokku paarsada ruutmeetrit pinda. Tänusõnu oli Aime Langil põhjust öelda nii Jõgeva vallavalitsusele, kelle eestvõtmisel käistöökoda uue kodu sai, samuti ehitajatele, rahastajatele ja paljudele muudele abilistele. Ühtekokku läks käsitöökoja väljaehitamine maksma 784 000 krooni, millest suurem osa tuli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja teiste fondide vahendusel riigilt. Üheks, kelle kaasabil käsitöökoja väljaehitamiseks riigi raha saadi, oli ettevõtja ja endine Riigikogu liige Urmas Laht.
“Elan küll Lääne-Virumaal, aga minu ärilised ettevõtmised on ulatunud ka Jõgevamaale. Kui riigikogulasena veel riigi raha liikumist mõjutada sain, helistasin Jõgeva abivallavanemale Vello Lukile ja küsisin, missugused on tema meelest viis siinkandis kõige enam rahastamist vajavat objekti, siis pakkus tema ühena viiest just õletuba. Ja valminut vaadates on mul väga hea meel, et sain nii ilusa asja sünnile kaasa aidata,” ütles Urmas Laht.
Valmis ehitas uue käsitöökoja oma valla firma AS Cobra Grupp.
“Ehitajatele eesotsas töödejuhataja Raavo Haavistega olen tänulik selle eest, et nad mu välja kannatasid. Olin neil kogu aeg oma erisoovidega kukil: kuhu tahtsin lisakonkse, kuhu lisavalgustust, kuhu miljöö loomiseks vanu palke,” ütles Aime Lang. “Nad võisid minust küll surmani tüdinud olla, aga ma sain kõike, mida soovisin.”
Tõsi: Raavo Haaviste arvates dramatiseeris Aime Lang situatsiooni pisut üle. Tegelikult olevatki hea, kui ruumide tulevane peremees või -naine kohe täpselt teab, mida ta tahab ja oma soovid ka välja ütleb: siis pole pärast ümber tegemist ja tulemus saab hea.
Et tulemus hea sai, selles võisid soolaleivalised kolmapäeval oma silmaga veenduda. Uus käsitöökoda on kui muinasjutumaa, kust võib leida eri teemadele pühendatud põnevad nurgakesed ning kus saab ülevaate õle- ja kasetohukäsitööks vajalikest materjalidest ja vahenditest, eri tööetappidest ja -võtetest jne. Aime Langi sõnul hakkavad lisaks täiskasvanud õlemeistrite (aga neid on Langi kõrvale tekkinud juba õige mitu) taiestele pidevalt väljas olema ümberkaudsete lasteaedade laste õlekäsitööd. Külastajatele hakkab käsitöökoda avatud olema kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti, kui aga mõni suurem seltskond muul päeval tulla tahab, võetakse nad eelneva kokkuleppe korral ka siis vastu. Peab ütlema, et uus vaatamisväärsus sai valmis just õigel ajal: turismihooaeg on ju algamas.
RIINA MÄGI
