Jõgevamaa Koostöökoja seni edukaim rahvusvaheline koostööprojekt on seotud lõuna- ja põhjanaabritega traditsiooniliste käsitöövõtete õppimise ja õpetamise ning rahvuslike mustrite väärtustamisega. Kui ikka projekti lõpuks noored oma rahvariietest inspireeritud kollektsiooni valmis teevad, siis võib selle üle ainult siirast rõõmu tunda.
Jõgevamaa Koostöökoja projektijuht Kaire Sardis ütles, et septembris käisid rahvusvahelise käsitööprojektiga Handicraft Soomes Kokemäel Juustola käsitööseltsil külas meie maakonna 17 käsitööhuvilist Jõgevalt, Puurmanist, Põltsamaalt, Pajusist ja Mustveest.
Õpiti ja õpetati
Soomes õpiti ise ja õpetati teisi ning näidati ka oma töö tulemusi. Kõigepealt värviti ja trükiti: projektis osalenud naised disainisid endale särke. See õpituba võttis aega pea terve päeva. Veel õpiti Soomes prossi valmistama ning doominostiilis kuduma.
Lõunanaabrid Skrundast tulid seekord kohale suure rühmaga — neid oli kokku 25.
Kaks aastat väldanud käsitööprojekti suurepäraseks finaaliks kujunes kahtlemata pressi- ja moešõu päev, kuhu olid oodatud kõikide projektis osalevate riikide ja piirkondade esindajad ning kus tutvustati projekti vältel valminud kollektsioone ning eri piirkondade traditsioonilisi rahvarõivakomplekte. Juustola käsitööselts tutvustas oma vastvalminud kollektsiooni. Ühelt poolt oli inspiratsiooni saadud traditsioonilisest triibumustrist, kuid kasutati ka Eestis ja konkreetselt Põltsamaal nähtut.
“Soomlased olid võtnud aluseks oma rahvariiete triibud ja teinud puuvillase kanga, kasutades triibustikku märkmikel, kottidel ja pliiatsitel. Meil on viimastel aastatel väga trendikas kasutada kõikvõimalikke rahvariidemotiive millel iganes – sokkidel, sukkpükstel, kummikutel. Soomlastel on algupäraste ornamentide kasutamine väga rangelt reglementeeritud ning igale poole pole neid lihtsalt lubatud panna,” rääkis Kaire Sardis.
Tema kinnitusel rõhutasid soomlased korduvalt, et tegemist on Eesti eeskujul valminud töödega.
Lätlased esitlesid oma piirkonnale omaseid algupäraseid rahvariidekomplekte. Eestlased näitasid samuti rahvariidekoolis valminud algupäraseid komplekte ja sedagi, kuidas neid mustreid on tänapäevastel rõivastel kasutatud.
Rahvuslike mustritega komplektid pälvisid ülihea vastuvõtu
Oma kollektsioone esitlesid Katre Arula ja Kersti Pook. Nad tutvustasid vanadest mustritest inspireeritud nüüdisaegseid riideid . Kerstil oli kaasas omatehtud 19. sajandi linnamoeliste jakkide kollektsioon, Katre tõi näha pidulikke riideid.
“See oli soomlaste ja lätlaste jaoks tõsine ahhaa-efekt, ilma liialdusteta. Nende jaoks oli tegemist täiesti uue lähenemisega – õhtukleidid äratuntavate kindakirjamotiividega!
Kohal olid nii Eesti suursaadik Soomes Mart Tarmak kui ka Läti suursaadik Soomes Juris Bone, kelle jaoks oli oluline märgata ja oma kohalolekuga tunnustada väikesest algatusest kujunenud suuri sündmusi. Nimelt on Põltsamaa sõpruslinnad Skrunda ja Kokemäe jõudmas lähiajal sõpruslepingu sõlmimiseni ja alguse on saanud need ametlikud suhted just meie käsitööga tegelejate väikesest omavahelisest projektist. Mõistagi olid kohal ka kolm linnapead – seega väga esinduslik publik,” rääkis Sardis.
Ta tunnistas, et Mart Tarmaku esinemine mulgi rahvariietes oli talle rõõmus üllatus. “Seegi sünnitas kohaletulnute hulgas tõelise ahhaa-efekti,” lisas ta.
Soome tüdrukute suurepärane kollektsioon vapustas
Moedemonstratsioon läks imehästi korda, modellideks olid kohapealse kutseõppeasutuse tüdrukud. Ka nemad esitlesid oma kollektsiooni, mis oli inspireeritud piirkondlikest rahvarõivakomplektidest. “Tõsi, need olid teistsugused kui Katre Arulal või Kersti Poogil, kuid noortel ongi oma nägemus ja see ainult rikastas üldmuljet,” rääkis Sardis.
Tema sõnul tunnistasid Soome noored, et eestlaste ja lätlaste projektist innustust saamata poleksid nad oma kollektsiooni loonud.
Käsitööprojekti üheks eesmärgiks oligi noort põlvkonda käsitöö juurde tuua ja näidata, et ka traditsiooniline võib olla vägagi kaasaegne ning huvitav. “Vahva oli vaadata, kuidas soome noorte olek ja rüht muutusid, kui nad panid selga Katre Arula valmistatud kaunid õhtukleidid. Kui triibuseelik tundub soome teismelisele kohatu igandina, siis moešõul näidatud kleite kannaksid nad ilmselt suurima rõõmuga ka pidudel.”
Turundusvõimalused käsitöömeistritele
See oli Kaire Sardisele tema enda sõnul kogu projekti parim tulemus. “Oleme töötanud noortega, saime kaks uut kollektsiooni, rääkimata isiklikest kontaktidest. Pluss Skrunda ja Kokemäe koostöö, nii et midagi rohkem ei osanud me lootagi,” kinnitas ta.
Tema hinnangul osalesid käsitööprojektis erinevas vanuses inimesed ja keelebarjääri polnud, sest käsitöös saab väga lihtsalt – näitad ette ja teine saab aru.
Ülioluline oli ka turundusvõimaluste pakkumine käsitöömeistritele. Nii Soomes kui ka Lätis said meie inimesed oma valmistatut müüa, samuti said oma kaupa pakkuda nii põhja- kui ka lõunanaabrid. Ka Juustolas oli käsitöölaat, lätlased ja soomlased olid kohal Põltsamaa käsitööpäevadel.
Kontaktid jäävad ja asjaosalised saavad omavahel edasi suhelda. Kas taolist uut projekti veel läbi viiakse, seda näitab aeg.
Käsitööprojekt Handicraft
*Koostööprojekti partnerid on Leader tegevusgrupid
*Jõgevamaa Koostöökoda
*LAG Karhuseutu (Soome)
*LAG Darisim paši! (Läti)
*Möödunud sügisel käisid Jõgevamaa käsitöömeistrid koos lõunanaabritega Soomes
*Veel enne seda külaskäiku olid soomlased Põltsamaa käsitöölaadal ja käsitööpäevadel
*Tänavu mais käidi Skrundas
*Juuni lõpus osalesid projekti osalised Põltsamaa käsitööpäevadel
i
HELVE LAASIK
