Möödunud laupäeval tegutseti Põltsamaa Käsiteokoja ruumes ja sellest väljapoolgi. Võeti ette palju põnevat: värviti lõnga, kaunistati vanu esemeid, valmistati pärlikeesid.
Põltsamaa Käsiteokoja perenaise Kersti Poogi sõnul oli seekord üks käsitöökoja peatuspunktidest Põltsamaal. Otse Põltsamaa lossikompleksi käsiteokoja akende all värviti Türi käsitöömeistri Imbi Karu eestvõttel looduslike materjalidega lõnga. Eemalt vaadates oleks küll arvanud, et pigem on väljas ette võetud supi keetmine. Harkjalal seisnud pajas oli siiski lõng, mida värviti kaselehtedega. Imbi Karu ütles, et tegelikult tegutsevad Türi käsitöötegijad sellel päeval hoopis Koigis, kuid tema meelitasid Põltsamaale kohaliku käsiteokoja naised.
Teab kõike taimedega värvimisest
Kersti Pook lausus põhjenduseks, miks just Imbi Karu Põltsamaale kutsuti, et see Türi proua teab kõike taimedega värvimisest. “Meil õnnestus ta enne siia meelitada, kui ta ennast oma kodumaakonda ära lubada jõudis,” lausus Kersti Pook.
Imbi Karu ütles, et õnneks aitasid nende noored ta hädast välja, kes sellel päeval Koigis teoks saanud käsitööpäeval tegutsesid. Imbi Karu kasutas lisaks kaselehtedele lõnga värvimiseks mustikaid. Kaselehtede abil saadud kollakale värvile lisas ta vasevitrioli, mis muudab lõnga kollasest roheliseks. Peitsi ehk kinnitusainena kasutas ta ka maarjajääd. Imbi Karu kinnitusel saab ka kohvipaksust head värvainet, millega annab värvida lõnga laias värvigammas rohelisest kuni pruunini välja. Karul on Türil ka käsitöökauplus, kust on võimalik taimedega värvitud lõngast esemeid osta.
Novembris on Imbi Karul kavas minna taimedega värvitud kudumitega Tallinnas Saku Suurhallis toimuvale mardilaadale. Samas tõdes Türi käsitöö tegija, et selle laadaga seotud kulutused on üsna suureks kasvanud ja võib-olla osaleb ta seetõttu mardilaadal tänavu viimast korda. “Sellele laadale tulevad osalema käsitöötegijad üle Eesti ja nendega on seal väga vahva kokku saada,” rääkis Imbi Karu.
Rahvatantsijad õppisid pärlikeesid tegema
Põltsamaa Käsiteokoja perenaine Katre Arula lausus, et laupäeval teoks saanud üleriigiline käsitöökoda on välja kuulutatud Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu poolt. Aasta tagasi toimus samasugune üritus ehtepäevana, seekordne oli aga taimeteemaline. Põltsamaa Käsiteokoda oli sellel päeval endale abiliseks palunud ka kohaliku käsitööseltsi eestvedaja Anne Üti, kes õpetas huvilistele krakleetehnikat ja esemete kaunistamist taimornamentidega.
Katre Arulal oli hea meel, et Imbi Karu sai Põltsamaale tulla. See Türi ettevõtlik naine on suutnud endale koolitada väärilise järelkasvu ja seetõttu võttiski küllakutse vastu.
Lisaks kõigele muule valmistati laupäeval Põltsamaa Käsiteokojas ka helmekeesid, mis sobivad hästi rahvariiete juurde.
Arula lausus, et seekord on käsitööpäeval osalemas ka selliseid inimesi, kes tavapäraselt käsitööd ei tee. Keskpäeval olid pärlikeesid valmistamas Põltsamaa tuntud naisrahvatantsurühma Uhka naised. “Ehk jõuavad ka rahvatantsurühma Virmalised naised pärast eile Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud suurt stiilipidu siia,” lootis Katre Arula.
Nemad omalt poolt pakkusid sellel päeval külalistele taimeteed ning aedviljapirukaid. Mõni aeg tagasi korraldati Põltsamaa Käsiteokojas taimedega fotopaberi värvimine. Sellest kujunes nii populaarne ettevõtmine, et käsiteokoja perenaisi kutsuti ka mujale. Fotopaberi värvimiseks on tarvis rohelisi puulehti. Kolletunud puulehed ilmselt enam värvi välja andnud ei oleks.
Katre Arula valmistub mardilaadaks
Katre Arula, nagu Imbi Karugi, valmistub osalema Tallinnas peetaval mardilaadal. Põltsamaa käsiteokoja perenaise sõnul on seal tema n-ö leivanumbriks naiste käekotid.
Samuti pakub ta seal viltimistehnika abil kaunistatud kindaid, vilditud kotikesi ning randmesoojendajaid. Eelmisel aastal kujunesid tõeliseks müügihitiks helkurid. Ka helkivad käepaelad võtab ta laadale kaasa. Käsiteokoja perenaise sõnul peab tal laadal kauba osas piisav valik olema juba seetõttu, et laadal osalemisega kaasnevad kulutused on päris suured.
Mardilaadast on kujunenud üritus, mille kohta käsitöölised ise kasutavad väljendit, et kui sind seal kohal pole, siis pole sind käsitöölisena olemas. “Mardilaat on käsitööliste laulupidu,” iseloomustas Katre Arula.
Kraklee annab vanadele esemetele uue elu
Põltsamaa käsitööseltsi juht Anne Ütt lausus, et tema juhendatavas töötoas tegeletakse krakleetehnikaga. Et teemaks olid taimed, kasutatigi neid. Krakleetehnika tähendab seda, et kaunistatav pind muudetakse eelnevalt krobeliseks. Kasutada saab nii puitu, metalli kui muid materjale. Sellise tehnikaga kaunistatud esemetel on peal mitu lakikihti ja seetõttu on neid võimalik ka tolmust puhastada, ilma et niiske lapp neid kahjustaks.
Samuti on krakleega võimalik kaunimaks muuta lillepotid, mida tavaliselt lilleärides läikiva paberiga kaunistatakse. “Ühtki vana eset ei tohi ära visata, vaid kõigile neile saab anda uue elu,” rääkis Põltsamaa käsitööseltsi juht.
Anne Üti käe all käis laupäeval kaunistamise saladusi õppimas kaks huvilisterühma.
Krakleetehnikat oli sellel lumisel päeval Põltsamaale õppima tulnud ka Olustvere elanik Tiia Kass. Ta lausus, et ta on ära proovinud mitmed rahvusliku käsitöö oskused, kuid krakleetehnikaga polnud ta siiani kokku puutunud. Ka kodus armastab Tiia Kass käsitööd teha, olgu selleks siis kudumine, heegeldamine, tikkimine või midagi muud.
Lasteaiaõpetaja abina töötav Tiia õpetab käsitööd juba vanema rühma lastelegi. Ta lausus, et sattus Põltsamaa käsiteokotta ka eelmisel aastal ning talle hakkas see seltskond meeldima. “Igalt selliselt kursuselt saab midagi kasulikku,” lausus Olustvere naine.
Järgmisel aastal on üle-eestilise käsitöökoja teemaks vill.
i
TOOMAS REINPÕLD
