Kes sel laupäeval Põltsamaa lossihoovi läheb, võib sealt lahkuda ehte või koguni mitme võrra rikkamana, sest seal tegutseb üleriigilise ehtepäeva raames mitmekesiseid meisterdamisvõimalusi pakkuv ehtekoda.
Ehteid on võimalik valmistada Põltsamaa Käsiteokoja ruumides, kunagise restorani Konvent saalis ja ilusa ilma korral ka õues. Käsiteokojas saab selle perenaiste Katre Arula ja Kersti Poogi juhendamisel klaashelmestest keesid valmistada.
“Tellisime ehtekoja tarvis päris suure koguse klaashelmeid ja kui need pakenditest välja valasime, tundsime end nagu kommipoes: helmed on uskumatult ilusad ja lausa kutsuvad end keeks seadma,” ütles Katre Arula.
Kersti Poogi sõnul kandsid helmekeesid juba meie esiemad ning praegugi sobib neid näiteks rahvarõivaste juures kanda.
“Esimesed helmed said tüdrukud tavaliselt kingituseks oma ristiemadelt. Ajapikku kee pikenes ning helmestele võidi lisada ka kannaga rahasid,” ütles Kersti Pook. “Helmekee oli naisel kogu aeg kaelas, seda ei võetud isegi saunas ära.”
Igale maitsele
Tõeliseks ehtemölluks läheb Konvendi saalis, kus Põltsamaa käsitööselts ja emadeklubi ning lasteaiad “Mari” ja “Tõruke” käivitavad ühtekokku 14 töötuba. Käsitööseltsi töötubades saab õppida rahvusliku tikandiga kaunistatud ehete ja salvrätitehnikas rahvusliku ornamendiga rinnamärkide tegemist. Emadeklubi töötubades meisterdatakse õnnenööpe, nööbikeesid, pärliloomadest kõrvarõngaid ja taaskasutusehteid. Lasteaia “Mari” nn paela-aias saab valmistada lukuäärispaeltest prosse, käevõrusid, juukseehteid, rinnamärke ja kikilipse. “Tõrukese” lasteaia töötubades valmivad seinakaunistused, seemnetega kaetud pildiraamid, paberist kaelakeed ning õlgehted.
Kui ilm ilus, toob Põltsamaa kunstikool välja oma rakupõletusahju ning siis saavad soovijad seal põnevaid keraamilisi ehteid teha.
“Töötube on nii palju, et igaüks peaks nende hulgast sobiva ja jõukohase leidma,” arvas Katre Arula.
Peale ehete valmistamise saab neid ka vaadata ja osta. Käsiteokoja galeriiosas on metallikunstnik Keiu Kullese poolt Eesti Rahva Muuseumi kogudest pärit eeskujude järgi loodud hõbeehete näitusmüük. Ka autor ise on kohal ning jagab huvilistele selliste ehete kandmiseks head nõu.
Veel saab käsiteokojast soetada Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tellimusel Eesti Rahva Muuseumi teadurite poolt koostatud trükiseid, millest saab teadmisi rahvarõivaste, nende juurde sobivate ehete jms kohta.
Tore kohtumispaik
Konvendi saalis tegutsevad peale töötubade kohvik ja ehtelaat “Ostan-müün-vahetan”. Laadale oodatakse kauplema ainult ehete ja ehtetarvikute pakkujaid. Kui keegi ka muud pakkuda tahab, peab ta selle Katre Arula sõnul väga hästi ära põhjendama.
“Hea oleks, kui kõik kaubelda soovijad end telefonil 5392 3749 registreeriksid, ent tagasi ei saada me ka neid, kes ette teatamata tulevad,” ütles Katre Arula. “Nagu laada nimigi ütleb, saavad ehtemeistrid omavahel ka vahetuskaupa teha. Laat ongi selle ala inimestele tore kohtumispaik.”
Kavakohaselt tegutseb ehtekoda Põltsamaa lossihoovis kella 10-15, aga kui kellelgi suur soov kauem meisterdada, küllap siis neilegi vastu tullakse.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on tänavuse aasta teatavasti ehteaastaks kuulutanud ning üks selle suuremaid sündmusi ongi 22. oktoobri ehtepäev, mil ehtekojad tegutsevad paljudes Eestimaa paikades. Kus täpselt, selle kohta saab infot rahvakunsti ja käsitöö liidu kodulehelt www.folkart.ee .
“Päris vahva, et ehtekojad kogu Eestis samal ajal tegutsevad. Tänu sellele leiab ettevõtmine ehk laiemat kõlapinda,” ütles Katre Arula.
Ehtekodade korraldamist toetab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Jõgevamaal tegutses ehtekoda ka maakonnakeskuses, ent seda juba kolm päeva enne “õiget” päeva ehk eile.
i
RIINA MÄGI
