Kasepää rahvamajas tähistati möödunud laupäeval Soome Vabariigi sajandat sünnipäeva. See oli esimene Kasepää külaseltsi korraldatud avalik sündmus ning selle kordamineku üle on seltsi liikmed üsna uhked.
Soomlaste omariiklus sai alguse veidi varem, kui eestlastel: nende iseseisvus kuulutati välja 6. detsembril 1017. Siiski võib öelda, et kaks naaberriiki tähistavad suurt juubelit peaaegu ühel ajal. Seetõttu otsustaski Kasepää külaselts tähistada ka soomlaste suurt tähtpäeva.
Soomlased on meie sugulasrahvas ja oleme nendega tihedalt seotud olnud nii ajaloolises võitluses kui ka argitoimetustes. Praegugi töötab suur osa meie mehi ja naisi Soomes, seega on Soome riik osa meie igapäevaelust. Sõprade sünnipäeva tähistamine andis hea võimaluse nendega ka natuke lähemalt tutvuda. Külla tuli mitu inimest, kes rääkisid nii Soome ajaloost kui ka tänasest päevast.
Soomest oli meile külla sõitnud Outi Mettälä, kes pikki aastaid on töötanud Soome sotsiaalkindlustussüsteemis tööekspertiisi arstina, nõustades ka Soomes töötavaid eestlasi. Outi esitas väga huvitava loengu soomlaste ajaloost ja tänapäevast ning tegi seda eesti keeles!
Igal eestlasel on oma soomlane
Outi ettekannet kuulates tekkis küsimus, kui oleme soomlastega tõesti väga sarnase ajaloo ja olemisega, miks me neist nii vähe teame? Juubeliõhtul soometeemalise laulu- ja luulepõimikuga üles astunud Kasepää seenioride ansambel Eluõied alustas oma esinemist küll tõdemusega, et igal eestlasel on oma soomlane (seda võib juba eesti vanasõnaks pidada), ent iga päev me tegelikult ikka ei tunneta ega teadvusta seda, kui lähedalt me oma sugulasrahvaga seotud oleme. Sel õhtul viibinud tunnetasid seda seotust aga kohe kindlasti.
Meie teine külaline, Maie Virkus, kinnitas seda seotust. Maie töötas aastatel 1992-2008 Soome Väliskaubanduse Eesti esinduse analüütikuna ning oma sõnavõtus rääkis ta, kuidas Eesti taasiseseisvumise järel hakati looma kaubandussuhteid Eesti ja Soome riigi ning ettevõtete vahel ning kuivõrd läbipõimunud on meie majandussuhted tänaseks päevaks.
Maie ettekandest saime teada, et enamik Eesti suurettevõtteid, keda me kõik tunneme, põhinevad tänase päevani Soome kapitalil. Suurimad ja tuntumad Soome kaubandus- ja tööstusettevõtted, mis tegutsevad Eestis jätkuvalt, on Valio, ABB, Paulig Baltic, Stockmann, Hekotek, Helsingin Kauppiat Eesti, praegune HK Rakvere, Teräsjousi, Oras, Sorainen Õigusbüroo, Isku, Asko, Elisa, Imatran Voima. Hiljem on tulnud Fortum, Incap Eesti, Hyrles.
Esimene sõnavõtt uues rollis
Lisaks ettekannete kuulamisele sai vaadata näitust. Kasepää külaseltsi asutaja Malle Ojalill ja tema hobifotograafist abikaasa Olev Ojalill olid vaatamiseks välja pannud foto- ja meenenäituse oma Soome reisidest. Fotonäitus on Kasepää rahvamajas üleval kuni selle aasta lõpuni.
Peole andis värvi Ruth Lehis oma kauni lauluhäälega ning peo viimased tunnid tantsiti soome ja eesti tuntud laulude saatel, mis kõlasid diskor Tanel Toominga plaatidelt. Olime väga uhked selle üle, et meid oli tervitama tulnud uue Mustvee valla volikogu esimees Aivar Saarela, kes kiitis meie ettevõtmist ning märkis ühtlasi, et see on tema esimene sõnavõtt uues rollis. Õhtu sujuva kulgemise eest hoolitses Kasepää kauaaegne külavanem ja külaseltsi üks asutajaid Heiki Post, kes võttis enda kanda õhtujuhi rolli.
Oli suurepärane ja uute teadmiste rohke pidu. Palju õnne Soome riigile 100. sünnipäeva puhul! Kasepää külaselts tänab kõiki, kes peo kordaminekule kaasa aitasid: Kasepää vallavalitsust, Kasepää rahvamaja, Kasepää külaseltsi liikmeid, Ruth Lehist, ansamblit Eluõied ja diskor Tanel Toomingat.
TERJE LILL, Kasepää külaseltsi nõukogu esimees
