Kasepää rahvamajas avatud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu rändnäitusel “Pärand elab” tutvustatakse erinevatest Eestimaa paikadest pärit rahvakombeid, töötraditsioone ning kombeid vaba aja sisustamiseks.
Väljapaneku avamisel tänas Kasepää rahvamaja juhataja Terje Paalits rahvakultuurikeskust näituse toomise eest sellesse kultuuriasutusse. “Rändnäitus on Eestis juba kaks aastat ringi käinud ja umbes kuu erinevates paikades avatud olnud. Näitus tutvustab kümmet nähtust , mille tutvustamiseks on tekstid trükitud linikutele ja põlledele ning riputatud pesunööridele,” ütles rahvakultuurikeskuse direktor Aivi Lintnermann.
Näitusel saab süveneda tekstidesse mulgipudru valmistamisest, ravimtaimedega tohterdamisest Võrumaal, paastumaarjapäevaga seotud kommetest, setude kirmaskist, üliõpilaste korraldatud volbriööpidustustest Tartus jne. Vaatamiseks on pandud Hiiumaal meisterdatud kiiktool.
“Meie ümber on palju vaimse kultuuripärandiga seotud nähtusi, kombeid teadmisi ja oskusi. Tutvustamaks seda pärandit teistele on erinevad kogukonnad teinud sissekandeid vaimse kultuuripärandi nimistusse ja osa kirjapandust tutvustakse ka näitusel,” rääkis rahvakultuurikeskuse vaimse kultuuripärandi spetsialist Epp Tamm.
“Näituse loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, mis võeti vastu aastal 2003. Näitusega tähistati konventsiooni kümnendat aastapäeva ja kultuuripärandi aastat,” ütles ta.
Elevust tekitas ühe kohalolija küsimus kas ja millal võiks vaimse kultuuripärandi nimistusse jõuda mõni tänapäeval igapäevases kasutamisel olev tarbeese näiteks nutitelefonide esimesed mudelid. “Selleks peab kuluma ikka mitu inimpõlve,” ütles Epp Tamm.
Näituse korraldajatele rahvakultuurikeskusest ja Kasepää rahvamajale lausus tänusõnu Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. Ta avaldas lootust, et tulevikus jõuab vaimse kultuuripärandi nimistusse ka mõni komme või tegevus Jõgevamaalt. “Selleks võiks näiteks olla traditsiooniline kalapüük Peipsi järvest. Peipsi kandi inimestelt kuuleb üldse rohkesti elutarkusi ja kogemusi. Neid tuleb osata tähelepanelikult kuulata. Olen tänu selle kandi rahvale saanud silmaringi avardada noore mehena maamõõtjana töötades ja ka hilisematel aegadel.”
“Rahvakultuurikeskuse ja Kasepää rahvamaja koostöö väärib tunnustust. Tänu sellele avati Peipsimaal esimesena just selles rahvamajas näitus “Pärand elab”,” lausus Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.
Näituse avamisel laulsid Diana Siiraku juhatamisel Kasepää rahvamaja ansamblid Vingerjad ja Eluõied, mis pidulikel sündmustel koos koori moodustavad. Laulis ka Raja vabaajakeskuse ansambel Nadežda, mille eestvedajaks kultuuritöötaja Valetntina Jazõkova.
Rändnäitus on Kasepääl avatud 26. veebruarini.
JAAN LUKAS
