Kas üleliigsed?

Tänase lehenumbri päevateema külgedel arutleb kogenud spordiajakirjanik Enn Hallik viimaste kuude kuumal teemal, mis puudutab kultuuriministeeriumi otsust jätta riigieelarve toetuseta Eestimaa Spordiliit Jõud ja Eesti Koolispordi Liit. Raha antakse otse maakondlikele spordiliitudele. Viimased peavad siis otsustama, kas nad näevad vajadust katusorganisatsiooni järele ja panustavad ise selle ülalpidamiseks.
Pealtnäha lihtne teema ja riigi mõistes marginaalne küsimus on tekitanud palju segadust ja paisutanud emotsioone. Teema puudutab ka
Jõgevamaa spordiliitu Kalju. Riigilt otse toetusraha saamine on mõneski maakonnas juba rahulolu tekitanud, kuid puude taga tasub lähema vaatlemise puhul näha ka metsa. Esiteks pole selge, millised kohustused selle hinnalipikuga kaasnevad. Nagu seegi, kauaks selline ministeeriumilt otse alla toetusraha andmine püsima jääb. See on ju iseenesest unikaalne nähtus Eestis, kus riigi raha jaotatakse otse ühe organisatsiooni liikmetele, minnes mööda katusorganisatsioonist.
Ja lõpeks. Kuidas vaatavad sellele kõigele koha-likud omavalitsused, kes on aastaid spordiliitudesse panustanud. Nähes nüüd, et riik annab spordiliidule ca 30 000 eurot raha aastaseks
tegevuseks, võivad paljudki püksirihma pingutavad omavalitsused öelda, et nemad spordile enam senist raha ei anna. Kui aga ühel heal päeval riik toetust kärbib, nagu seda aastakümnete jooksul ikka juhtunud, mis siis.
Nii tundubki, et niigi kõhna rahakotiga spordiliidud, mis kohalikku spordielu on tegelikult läbi saja aasta edendanud, võivad ühel hetkel tühjade pihkudega jääda.