27. ja 28.juulin 2012 uassal õlid Siäritsen juba kolmandad kodavere murdepääväd elik kiäleluager. Murdepäävä tervitas Pala vallavanem Jozef Weinrauch ja Pala laaljad Heino Sulgeri juhendamisel laaluga “Igas lõpus on olemas algus”. Murdepääväde inge ja edessvedäjäna muretseb siinkirjutaja kõegess südämess, et kodavere murrak kõnekiäless ära ei kaduss. Sedä murret kõneldasse Peipsi ümbrusen Õmeduss kuni Alatskivi kanti ja mõne vanema inimese puult Koosani. Kodavere murraku kõnelejäid one vähä järele jäänud, niid one enämält jaolt juba uassaten inimesed. Siinkirjutaja mure ongi, kuda nuared tuvva tagasi õma juurte juure. Sedä tühja kõsta täädäbki kõrra uassan kahepäävässe kiäleluagritegä. Esimesel uassal õli luagrin Alatskivi kultuuritüütäjä Reet Kruup õma tansulassega. Tõesel uassal tõi seie õma kuali lapsed Pala turnmiseõpetaja Virge Otsa. Sii uassa rõõmussasid meid Pala Põhikuali alumisse klasse lapsed ühen õpetaja Helle Värs`iga, Alatskivi ja Pala iäkäte laaluansammlid ja kõik kiäleuvilised ümberkaadsetess külädess.
Murdepääväd one alati põllud kinnla sisuga ja tegemisi täis, kos one aega nõnnasamma õmi mõtteid viäretäda, kuulata uvipakvid loengid murdeuurijatelt, panna kääd külge egäsugusseten meesterdämisetüüden, laalda ja tantsi. Kel one lusti, võib üüsiss jäädä järvelaenete muusikad kuulama ja telgin värsken õhun üüd müüda suatman. Selle uassa kiäleluagri piätähelepanek õli pantud vanadele Kodavere regiviisidele. Murraku õppmisegä samal aal käis Aili Tennosaar-Rannajõe käe all regilaalude õppmine. Mitu tundi tõsiss tüüd ja lõpetusess võeti kõik laalud lindi piäle. Nõnnakavva kui laaljad regilaaludegä tegelesid mängsid Eesti Rahvapärimuse Kuali juhataja Terje puistaja ühenkuun õpetaja Helle Värs`iga tragide lassega vanu laalu-mängä, testi tutvuss vanade rahvakommetegä ja loeti kodavere murrakun lugusid. Imeilusa vuategä Peipsi kalda piäl mualiti lasse piäle pilta. Pala käsitüüõpetaja Liidia Pärn õppas viltmisetüüd ja valmis saedki pehmed ja värvilised saanasiäbid. Margit Kilter Juhan Liivi Muuseumiss kõneles Juhan Liiviss, tämä perekonnaluuss ja muuseumi alguspäävädess nõnna tõeliselt, nigu õles sii kõik õllud praega. Piret Norvik Tallinna Kirjandusinstituudiss vei kuulajad õma jutuga aega kui murdekoguja Salme Tanning kodavere murret siin kandin üles kirjutas. Tõesel pääväl eläsimä mererüüvlite muailman ühen Muarja-Magdaleena Külätiatri rahvaga, kes mängsid tükki „Uljas neitsi“ ja imetlesimä Luule Arula vaebanäituss. Ilm õli imeilus ja soe järvevesi tegid õlemise mõnusass. Kõik, kes kõhal õlid kiitsid ühess suuss, et niid kaks päävä läksid asja ette, paksid palju tarkuseivasid, õlid töised ja sae kua prtiselt egäpäävätüüss puhata. Loadama, et niid pääväd jääväd miilde lassele kui kua täiskasvanutele.
Kas kodavere murre ei või siis õlla nõnnasamma tuntud ku setu, kihnu vai võru murre? Meks ei – sii kõik one meie enesse tehä!
EEVI TREIAL
