Arvestades Eesti inimeste keskmist eluiga, on ülaltoodud ettepanek kohatu ja küüniline. Keskmine eeldatav eluiga on meil napilt üle 70 eluaasta. Kui Eesti mehed elavad keskmiselt 66. eluaastani, siis Saksamaa mehed elavad 12 aastat kauem. Keskmine eluiga Soomes on 79 ning Rootsis ja Itaalias 80 aastat. Nendes riikides on tõesti pensionilemineku iga veidi kõrgem Eesti omast, keskmiselt 65. eluaasta juures. Aga nendes riikides saavad inimesed olla pensionil keskmiselt 15 aastat, Eestis vaid 6-7 aastat.
Vaadates Eesti inimeste keskmist ja tervena elatud eluiga, ei pea ma penisoniea tõstmist lähema 15-20 aasta jooksul mõeldavaks. Muidugi saab inimene ise oma eluea pikkust mõjutada tervislike eluviisidega, riskivaba käitumisega. Samas aga sõltub keskmise eluea tõus paljuski riigi sotsiaal- ja tervishoiupoliitikast, mida aga äärmusparempoolne Reformierakond, olles aastaid võimul, ei pea vajalikuks tähtsustada.
Enda otsustadaAjal, mil allakirjutanu oli sotsiaalminister, valmis sotsiaalministeeriumis tervisepoliitika alusdokument, kus ongi seatud üldeesmärgiks tervena elatud eluea pikendamine Eestis meestel keskmiselt 60. ja naistel 70. eluaastani aastaks 2015. Meeste keskmine eluiga peaks aga tõusma kümne aasta jooksul praeguselt 66-lt 73-le eluaastale ja naistel 76,9-lt 80-le eluaastale. Selleks töötati sadade spetsialistide, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, poliitikute, maa- ja omavalitsuste osavõtul välja konkreetne tegevusprogramm, planeeriti tegevusteks eelarvevahendid. Kõik plaanid arutati läbi koostöös Ühiskondliku Leppe Sihtasutusega maakondades ja üleriigilistel konverentsidel tuhandeid inimesi kaasates. Kahjuks pole aga sellest programmist ja tegevustest praeguse valitsuse ajal enam midagi kuulda.
Viimase kahe aastaga paranes oluliselt arstiabi kättesaadavus, paremaks muutus sotsiaalhoolekande sisu ja rahastamine. Nüüd aga kuuleme taas, kuidas sotsiaalvaldkonna eelarves ei taheta tähtsustada puuetega inimesi, hoolekannet, HIV/AIDS problemaatikat jm. Seda kõike enneolematu eelarvekasvu ja võimaluste juures. Ei taha selles kõiges süüdistada praegust sotsiaalministrit, kes on üritanud anda oma parima, parempoolses valitsuses teda lihtsalt ei kuulata. Küll aga peaks minister hoiduma taolistest ettepanekutest nagu on pensioniea tõstmine, õigustades seda Euroopa Liidu ettekirjutustega. Euroopa Liidus on konkreetne pensionipoliitika jätkuvalt iga liikmesriigi enda otsustada.
Lubadused tuuldeValimiste eel lubas Reformierakond pensionid kahekordistada ja pensionärid lootsid tõesti, et see tähendab tõsiseid samme nende hüvanguks. Eelmise valitsuse jaoks oli Keskerakonna eestvedamisel pensionide tõstmine üks olulisemaid teemasid. Lisaks enneolematutele pensionitõusudele kindlustati pensionäride tulevikku, suunates pensionikassasse erakorraliselt ligi 5 miljardit krooni eelarve muude tulude arvelt. Nüüd aga tundub, et praeguse koalitsiooni lubaduste täitmine toimubki eelmise valitsuse poolt pensionikassasse suunatud vahendite arvelt. Juba kevadel saime teada, mida tähendab koalitsiooni lubatud pensionide kahekordistamine 2011. aastaks. Kahega korrutamise aluseks on võetud 2006. aasta 1. aprilli keskmise vanaduspensioni suurus 3136 krooni ja saadud 2011. aasta võrreldavaks suuruseks 6200 krooni. Valimiste eel räägiti kahekordistamisest nelja aasta jooksul ? nüüd tuleb välja, et seda tehakse sisuliselt viie aasta jooksul. Arvestades viimast, 2007. aasta pensioniindeksit (mis oli üle 12) ja tehes lihtsa aritmeetilise tehte, saame vastuseks, et tegelikult polegi midagi lubatud. Indeksi arvutamise mudelit muutmata ja erakorralisi tõuse tegemata tulebki pension 2011. aastaks üle 6000 krooni. Ehk siis pensionitõus jääb lähiaastatel väiksemaks keskmise palga kasvust ja pensionäride elatustase võrreldes töötavate inimestega tegelikkuses halveneb. Eriti arvestades lähiaja üüratuid hinnatõuse. Just Reformierakond on andnud pensionide kahekordistamisele niisuguse tõlgenduse, kas teised koalitsioonipartnerid on läinud sellega kaasa meeltesegaduses või pragmaatilistel kaalutlustel, näitab aeg.
Eeltoodust saab teha ainult ühe järelduse ? ei praegused ega tulevased pensionärid pole praeguse parempoolse valitsuse jaoks olulised. Veelgi enam: loodetakse, et koos pensionile minekuga saaks keskmise Eesti inimese ka manalateele saata, riigil vähem muret ja kulutusi.
Muidugi loodan, et taoline stsenaarium ei käivitu. Kavatsen selle vastu ka kõigi vahenditega töötada. Eestis on kindlasti veel terve mõistuse ja südametunnistusega otsustajaid ja poliitikuid, kes taolisi inimvaenulikke otsuseid läbi ei lase.
JAAK AAB,
Riigikogu liige
Keskerakond
