Viiu Põldoja, kuuekordne vanaema Jõgevalt:
?Meie peres saadetakse üsna vähe kirju ja need, mis vaja, saab ka edaspidi ära saadetud. Inimene harjub ajapikku kõigega ja ostab ka kallist kaupa või teenust. Kindlasti on aga neid, keda veerandi võrra kallimaks minev kirjasaatmine mõjutab. Kellele võimalik, sellel saadan kirja või õnnitluse interneti kaudu, kuid rohkem käib suhtlemine siiski otse või läbi telefoni. Mõnele vanemale inimesele, kes telefonijuttu hästi ei kuule, tuleb siiski kirjutada. Postkaarte saadame nüüd vast neljandiku sellest kogusest, mis varasemal ajal. Minagi sain sünnipäevaks vaid ühe käsitsi kirjutatud õnnitluskaardi, teised tulid kõik e-postiga.?
Elle Vahtra, eraettevõtja Puurmanist:
?Ei teadnudki, et kirjasaatmise hind uuel nädalal tõuseb, aga mis parata ? tööalaseid kirju tuleb ikka saata. Tavaliste kirjade ja postkaartide saatmisega ei tegele ma juba ammu. Lihtsam on helistada või toksida sõnum arvutisse, kuid suusõnaline suhtlemine on ikka mugavam ja inimlikum. Telefoniarve läheb küll suureks, aga tuttavatega on ju vaja rääkida. Kirja või kaardi asemel on parem helistada või ise kohale minna ja mõne tähtpäeva puhul õnne soovida. Kuigi ma ise olen laisk kirjade saatja, meeldib mulle väga, kui lisaks ajalehtedele ja ajakirjadele toob postimees ka mõne kirja või postkaardi.?
Karl Sakrits, Jõgeva Gümnaasiumi õpilane:
?Viimane kiri ja postkaart sai juba päris ammu saadetud. Meeldiv oleks ka ise postkaarte saada ja saata, kuid tavaliselt avastan alles viimasel minutil, et kellelgi on sünnipäev. Siis on lihtne panna mõne huvitava pildiga õnnitlus internetti ning ta saab selle kohe kätte. Asjaajamine käibki meilitsi, jutustamised SMSis. Mobiiliga on huvitav helinaid ja pilte saata. Klassivennale saatsime sünnipäevaks sõnumi, millele lisasime pildid ka endast. Mobiiliga saab palju odavamalt ja põnevamalt kui kirja teel sõpra õnnitleda ja üllatada. Äge üllatuskink oleks tellida mõne suurema tähtpäeva puhul kellelegi spetsiaalne, tema enda või sõprade pildiga postmark.?
Matti Linno, pensionär Torma vallast Koimula külast:
?Sünnipäevadeks ja jõuludeks tuleb ikka piltpostkaarte saata, oma paarkümmend tükki kindlasti, kuid kirja lihtsalt kirja pärast pole enam ammu saatnud. Mulle see tehnikavärk eriti ei sobi ja pole läinud moega nii kaasa, et elektronkirju või sõnumeid saadan. Internet on mul kodus vaid selle jaoks, et ajalehti lugeda ja oma postkastis käia. Käsitsi kirjutatud õnnitlus- või tervituskaart on ikka südamlikum ja soojem kui mobiilist saadud sõnum. Kaart jääb mälestuseks, sõnumi loed aga läbi ja kustutad. Huvitav, et kui tõstetakse hindu, siis oiatakse, et ei tulda omadega välja, kuid hiljem loed lehest, kui suured kasumid neil on.?
Kelli Piirson, müüja Kuristalt:
?Aeg on edasi läinud, e-post on käepärast ning kirju ja postkaarte ei saadeta enam nii palju kui varem. Siis sai neid saadetud sünnipäevadeks, naistepäevaks, jõuludeks ja ka aastavahetuseks. Ilusaid kaarte polnud kuigi kerge saada, aga siis oli probleem, et kaart või kiri ei jõudnud postimajast õigeks ajaks kohale. Nüüd saadan oma kirjad meiliga või räägin mobiiliga, sõnumeid toksin harva. Kirja või kaardi saatmisel ja saamisel on juures aga oma võlu, elektrooniline kiri pole nii emotsionaalne. Hinnatõus minu kirjasaatmist ei mõjuta. Üsna suurt rõhku panen ka postmargi ja ümbriku kujundusele.?
Mait Talistu, mehhaanik Siimustist:
?Kui kiri tuleb saata, siis ega ta hinna tõttu saatmata jää. Kui elekter ja bensiin läksid kallimaks, ega siis hakatud kohe voolu välja lülitama ja autosid seisma jätma. Minu suurem kirjade saatmise ja saamise aeg oli sõjaväes olles, nüüd kirjutan kaardi vaid mõnele vanemale inimesele, kellel moblat või arvutit ei ole. Eks vanemad peavadki kirja või postkaardi saamisest ja saatmisest rohkem lugu kui nooremad. Kujutangi ette, et hinnatõus mõjubki kõige rohkem vanainimestele, nemad tahavad ju vähemalt kolm korda aastas ? jõuludeks, ülestõusmispühadeks ja sünnipäevadeks ? kirju saata.?
ARDI KIVIMETS
