Ülle Luik, õpetaja Kuristalt:
“Igal aastal olen käinud, ega tänavugi tohi vahele jätta. Igal aastal vaatan seda laata nagu uue pilguga. Kui varem käisin seal rohkem käsitööde, siis nüüd käin taimede pärast. See on saanud minu huvi- ja erialaks. Igalt laadalt olen midagi ostnud: vaipu, sukki, sokke ja mütse – olen nagu Palamuse laada fänn. Nüüdki tahan muretseda oma aeda mõne huvitava taime ja uue ploomisordi. Tänavu kasvas meil ka oma “nunnu” ? haruldaselt suur ?Härjasüda?. Lapsed ei mallanud aga oodata ja jõudsid tomati ära süüa veel enne, kui ta päris küpseks jõudis saada. Tänavu otsustasime minna Palamusele suurema seltskonnaga, külaselts tellis selleks bussi.”
Heino Paju, kalmistuvaht Tormast:
“Möödunud aastal jäi laadalkäik vahele ja ei tea, kas tänavugi lähen. Tore üritus, aga laadamelu ja niisama poodides käimine mulle ei meeldi. Sõprade ja tuttavatega saan ma niigi kokku, selleks pole vaja rahvamöllu sisse minna. Aiamaa mul on, aga nunnukonkursile pole sealt midagi viia. Kapsaid sai küll pritsitud, kuid vihm tuli peale ja tõrje ei aidanud. Ussid sõid kapsa ära, tünnitäie siiski sain. Avinurme meeste tehtud lihatünn on mul juba nelikümmend aastat vastu pidanud ja peab teist sama palju aega veel. Nädal tagasi ostsin paar põrsast, nii et neid pole mul ka vaja laadalt vaadata.”
Enn Paukson, elektrik Tabiverest:
“Tahtmine on korra läbi käia. Kuigi Tootsi-Teele-Kiire sünnipaik jääb küllaltki lähedale, sinna kuigi tihti ei trehva. Tartu on Tabivere rahvale siiski käepärasem. Viimati käisin seal põllumajandusnäitustel, päris huvitav oli vaadata ja uurida. Mis nunnudesse puutub, siis tänavu oli küll selline lootus, et tulevad suured kõrvitsad, aga võta näpust ? sain veel väiksemad kui tavaliselt. Aga porgandid olid pirakad, kuid kapsa panid mardikad ja ussid nahka. Loosiõnne pole mul senini olnud ja ega ma nüüdki suurt võitu looda. Pealegi on mul nii väike aiamaa, et aiatraktoriga pole seal midagi peale hakata.”
Enn Kaljuste, metsameister Laevast:
“Sõbrad on kutsunud ja küllap ma lähengi väljanäitusele. Laevas on üsna aktiivne pensionäride grupp, kes on igal aastal tellinud Paunverre sõitmiseks bussi. Nüüdki on suur kuulutus seinal, et kes soovib minna. Nimekiri on juba päris pikk. Teine suurem üritus, kus olen käinud, on Hauka laat. Noorem ja keskmine poeg võtavad seal võistlustest osa. Eelmine aasta läks poisil küll paat puru, aga seekord sai ta paadirallil kaheksanda tulemuse. Kõva koht, kui võtta, et oli üle 80 võistleja. Laatadel pole ma midagi ostnud, seal käiakse rohkem melu ja kokkusaamiste pärast. Õnneloose ei hakka ka enam võtma, sest olen taibanud, et mida vähem ma neid ostan, seda rohkem võidan. Vähemalt piletiraha jääb alles.”
Anu Tammiku, Jõgeva Gümnaasiumi õpilane:
“Kindel tahtmine on minna kohe suurema sõprade seltskonnaga, olgu ilm milline tahes. Eelmisel aastal sadas kogu aeg vihma, aga see ei takistanud laadal ringi käimast. Jäi meelde, et kusagil pakuti väga häid liha- ja moosipirukaid. Soojad ja värsked, kohe ahjust võetud. Nii head, et selle pirukamüüja tahan ka seekord üles leida. Nunnunäitust olen ka alati vaadanud ? igavesti vingelt suuri pirakaid näeb seal. Võtaks ka ise ühe suure kõrvitsa kaasa, aga seda lihtsalt pole. Õnneloose ostan kindlasti. Mul pole ka midagi selle vastu, kui võidan aiatraktori ? küll ma juba välja nuputan, mis sellega teha. Ei usu, et ka sellel laadal tantsuks läheb, sest need bändid seal on mõeldud rohkem vanemate inimeste jaoks.”
Monika Maasing, noorsootöötaja Siimustist:
“See on võimas ja uhke üritus, kus peaks iga Jõgevamaa inimene käima. Ma pole just kõige usinam laadakülastaja, kuid Paunvere laadal ja väljanäitusel olen alati käinud. Sõidetakse nagu laulupeole, ja see teebki selle asja vahvaks. Mul on väga kahju, et seekord ei saa ma Palamusele minna. Pere ja kõik tuttavad lähevad, mina jään aga ilma. Samuti “Punsli elist”, mille proovimine kohe kuulub selle laada juurde. Töökohustused takistavad, mis parata. Eriti suure elamuse on saanud laadalt mu tütar, kellel jätkub sellest juttu veel kauaks ajaks. Nüüd läheb ta väljanäitusele koos vanaemaga, eks ma tütre käest kuulengi, kui vahva see laat seekord oli.”
ARDI KIVIMETS
