Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22 protsenti, st naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis statistikaamet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.
Ametialasid, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt 3% suurem, on Eestis alla kümne.
Selgelt eristuvad reklaami ja suhtekorralduse ametiala naisjuhid, kes teenivad ligi neljandiku kõrgemat tunnitasu kui nende meeskolleegid ning toitlustuse ametiala naisjuhid (nt baaripidajad, kohviku juhtajad, toitlustusjuhid), kelle keskmine tunnitasu on meeskolleegide keskmisest tunnitasust viiendiku kõrgem. Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12 protsenti enam.
Mujal liigitamata äriteenuste ametialal tegutsevad naisagendid (nt kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator) teenivad kaheksa protsenti kõrgemat tunnitasu kui samal ametialal töötavad mehed. Naissekretärid ja -juhiabid saavad seitse protsenti kõrgemat tunnitasu kui sama ametiala vastassoo esindajad. Naissoost eramuusikaõpetajad, õenduse keskastme spetsialistid ja telefonimüügiagendid teenivad ligi viis protsenti rohkem kui sama ametiala valinud mehed. Samuti on aianduse naislihttöölistel keskmine brutotunnitasu neli protsenti kõrgem kui aianduse meeslihttöölistel.
Palgalõhe Euroopa Liidu riikides
Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 16,3 protsenti. Palgalõhe oli väikseim Luksemburgis ja Itaalias (mõlemas 5,5 protsenti) ning kõrgeim Eestis (26,9 protsenti), Tšehhis (22,5 protsenti), Saksamaal (22 protsenti), Austrias (21,7 protsenti) ja Suurbritannias (20,8 protsenti). Viimase viie aasta jooksul on EL keskmine sooline palgalõhe püsinud suhteliselt muutumatuna
Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtteid ja asutusi, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.
Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Sooline palgalõhe saadakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.
Ametialade andmed põhinevad Statistikaameti töötasu struktuuriuuringul, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant ning mis hõlmab lisaks tegevusaladele ka ametialasid. Viimane uuring toimus 2014. aastal, järgmine uuring toimub 2018. aastal. Ametialade palgalõhe kohta saab ülevaate statistika andmebaasist.
KAJA SÕSTRA, statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja
KAI MAASOO, satistikaameti juhtivstatistik
