Marju Pulst, Adavere Põhikooli VI klassi õpilane:
“Pinal ja mõni pastakas on jäänud veel osta, teised asjad on juba ammu olemas. Varasemal ajal käisin linnas kooliasju ostmas koos emaga, aga seekord üksinda. Sain päris ilusa koolikoti, sellise ühe rihmaga, mida saab mugavalt õlale visata. Eelmised kotid olid mul rohkem seljakoti moodi. Kooliriided ostsin samuti ise. Vaatasin õige mitmest poest: silma jäid moodsad, trukkidega musta värvi püksid. Odavad need just ei olnud, aga ostsin ära. Tahan juba kooli minna ? seal on lahe. Suvevaheajal olen maal vanaema juures. Seal saab küll Pätuga mängida, lehma ketitada ja vahel ratsutamas käia, kuid koolis on huvitavam.”
Ragne Tauk, Puurmani Gümnaasiumi XI klassist:
“Enne augustit ma uue kooliaasta peale ei mõelnud ? siis oli muud tegemist -, aga nüüd olen valmis. Tahangi juba kooli minna ja sõpradega kokku saada. Pole ammu näinud oma pinginaabritki, kellega on juba kuus aastat koos oldud. See suvi oli minu jaoks natuke igavavõitu, kuigi sai ka päikest võtta ja ujumas käia. Kooliasju ja riideid käisime koos sõbrannaga Tartus ostmas. Uueks aastaks tahad ju ikka, et kõik oleks uus. Meie koolil nüüd uus ja uhkem nimigi ? keskkoolist on saanud gümnaasium. Loodan, et seekord pean uue koolikotiga gümnaasiumi lõpetamiseni vastu. Senini on need alati aastaga katki läinud.”
Iivi Limberg, nelja koolimineja ema:
“Igal sügisel lähevad lapsed kooli. Seda tuleb võtta rahulikult, muidu võid ataki saada. Tead küll, et tuleb 1. september, aga alati jõuab see kätte ootamatult kiiresti. Alles juunis oli kooli lõpetamine, nüüd läheb tütar juba kõrgkooli. Poeg läheb 12. klassi, seda vahetusõpilasena Taani Kuningriiki. Kõige väiksem koolimineja on jõudnud aga neljandasse klassi. Nõudmised on läinud võrreldes minu kooliajaga suuremaks ja kallimaks. Enne kooli tuleb mitme poe vahet joosta ja vaadata, kus on kauba hinna ja kvaliteedi suhe paigas. Hind polegi alati nii määrav kui kvaliteet, sest odavat kaupa, näiteks koolikotte või jalatseid võidki jääda ostma.”
Karin Lauga, tulevane bioloogiatudeng Liivoja külast:
“Gümnaasium sai kevadel läbi, nüüd algab uus eluetapp. Ennem sai uueks kooliaastaks juba varakult valmis oldud ja seda ärevusega oodatud, kuid nüüd enam mitte nii väga. Ülikooliaeg on lihtsalt järgmine eluetapp, mida võtan enesestmõistetavana. Selleks kooliaastaks polegi midagi erilist vaja osta: mapp ja pastapliiats, pakk ruudulist paberit. Koolikoti ostsin siiski ka, seda raamatukogus käimiseks. Kodust kaugele mineku tunnet ei ole, sest Jõgeva jääb ju lähedale. Pealegi olen käinud kolm aastat Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu elu-oluga kursis. Arvan, et elamiskulud ei lähe samuti suuremaks, sest mida aasta edasi, seda paremini õpid oma rahaga ümber käima.”
Ene Arumäe, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Sadalast:
“Jah, juba ammu. Uue kooliaasta peale tuli hakata mõtlema kohe suve alguses. Kevadel lõpetasin Sadala Põhikooli ja oli vaja leida uus kool, kuhu minna edasi õppima. Seekord ootan ma 1. septembrit erilise ärevusega, sest kõik on ju uus ja huvitav: uued klassikaaslased, sõbrad ja õpetajad ning palju suurem koolmaja. Hommikul tuleb hakata nüüd küll varem üles tõusma, et kodust kaugele kooli sõita, aga pole hullu. Uude kooli minekuks ostsin kõik asjad uued, riided ka, sest loomulikult tahad võimalikult hea välja näha. Kulukas see on, aga pole midagi teha. Suvevaheajal käisin tööl ja teenisin natuke raha.”
Kaspar Päll, kolmanda klassi poiss Avinurmest:
“Jaa. Koos ema ja vanaemaga ostsime Jõgevalt igasugu asju: pinali ja piltidega vihikuid, pliiatseid ja pintsleid, siis veel gua??värvid ja uusi riideid ja kõike. Koolikoti ostsime ka, vanal olid sangad nii ära kulunud, et enam ei kõlvanud kuhugi. Mina ise valisin, mida tahtsin – nemad maksid kinni. Mul on endal ka veel natuke taskuraha alles, mida suvel teenisin. Käisin vanaisal abis, sealt saingi. Suvel olingi kogu aeg Sadukülas, vahel käisime ka Peipsi peal kalal, siis veel Tartus lennumuuseumis ja mujal ka. Nägin mudellennukeid ja päris lennukeid ka, isegi helikopteris sain sees käia. Esimesse klassi ei tahtnud ma küll minna, aga nüüd juba ootan, kuna kooli saan.”
ARDI KIVIMETS
