Tiina Ehamaa, toitlustaja:
Enn Laas, kolme tütre isa:
«Kolmekuningapäeva õhtul sai kuusk välja viidud. Mullu jäi veidi hiljemaks, siis leidsid lapsed mõne kuuseokka veel jaanipäevalgi. Mullu oli meil koguni kaks jõulupuud ? üks lastetoas, teine koridoris. Seekord oli kuusk kõrgem ja aitas ühest küll. Tütred Laine, Kadi ja Raili ehtisid selle ära ja nende rõõmuks see rohkem oligi. Õues kasvab meil ka kena nulg, mis jõulupuuks sobiks, aga kuusk peab ikka toas olema. Meil oma maja ja küte, nii et kuuse skeletti me vedelema ei jäta. Linnakuusk võiks jääda püsti veel paariks nädalaks, kuni kõigile on uusaasta tulnud. Täitsa ilus, kui ilutuled jääksid Jõgeva tänavaid kaunistama veelgi kauemaks.»
Gerli Masur, Marii-Heleeni ema:
«Mõni päev enne kolmekuningapäeva oli jõulupuu juba niivõrd lagunenud, et see tuli toast välja viia. Sellist kuuske, mille okkad hakkasid juba tuppa tuues pudenema, pole meil veel varem olnud. Lapsele aga see meeldiski, et puu raputamisel langeb okkaid. Jõulukuusk oli küll kehvakene, kuid läinud aasta oli igati tore ? laps tuli majja ja ega suuremat rõõmu oskagi tahta. Uuest aastast on emapalk varasemaga võrreldes natuke suurem, ehk tõuseb see veelgi. Hea, kui ülikooli lõpetanud noortel emadel õppelaen kustutatakse. Ehk võib hakata juba siis, kui uue jõulupuu tuppa toome, mõtlema ka uuele lapsele.»
Andres Paulus, puidutööline:
«Jõulupuu hakkas pudenema ja ajas toa prahti täis, seepärast sai kuusk pärast uue aasta vastuvõtmist välja viidud. Seda õpetust tean, et puu säilib vees paremini, kuid seekord see vist suurt ei mõjunud. Puu tükeldasin ära ja panen ahju. Jama värk, et mõni topib oma kuuse prügikasti. Paarist puust saab urn täis ja prahti polegi enam kuhugi panna. Linnarahva jõulupuud peaks paari kohta kokku koguma ja ühiselt ära põletama. Kui õigeusklike jõulud läbi, on aeg ka linnakuusk maha võtta, jõulutuled ja -kaunistused samuti. Ega pidusid tohi pikalt pidada, muidu muutud selle suhtes ükskõikseks. Jõuluaeg on läbi ja las läheb igapäevane elu edasi.»
Raimond Zimmer, jurist:
«Ei ole veel, aga eks ma viin selle pühapäeval kogumispunkti. Meil uus traditsioon, et tehakse jõulupuude ühine põletamine. Seekord õnnestus mul turult osta väga ilus, sümmeetriline ja tugevate okstega kuusk. Noortele see igatahes meeldis ja ise jäin samuti rahule. Kasutan juba üle kolmekümne aasta huvitavat, õõnsusega haavapakust tehtud kuusejalga, mille alla saab panna veenõu. Jõulukuusk püsib seal kaua värskena. Mõni okkakene loomulikult pudeneb ja jääb kuhugi peitu veel kauaks, aga kui selle hiljem leiad, siis on see nagu suveniir ja sümbol möödunud jõuludest ja ilusast aastavahetusest.»
Gennadi Solovjov, sõjaväepensionär:
«Veel mitte, sest alles oli jõululaupäev ja vana kalendri järgi on uus aasta veel saabumata. Kuigi põhiline jõulude tähistamine on meil ikka detsembris, eestlastega ühel ajal. Olen Eestis juba nõnda kaua elanud ja siinsed tavad ja kombed omaks saanud, kuid vana traditsiooni kohaselt tähistan ja jälgin ka vene pühasid ja kombeid. Olemegi harjunud ja meile meeldib, et meil on võimalus tähistada mitmeid tähtpäevi kaks korda aastas. Jõuluvana saabub meie juurde aga üks kord, tavaliselt ikka vana-aasta õhtul. Kaks korda jõulupuud tuua pole olnud senini vajadust, sest kui kuusele vett anda, säilib see kaua.»
ARDI KIVIMETS
