Kolmapäeval 22. märtsil tähistame rahvusvahelist veepäeva ning toimub mitmeid veekaitset propageerivaid tegevusi üle maailma.Veepäeva tähistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Veepäeva eesmärgiks on juhtida inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema rohkem mageveeressursside mõistlikule ja säästlikule tarbimisele. Käesoleval aastal on fookuses reovee puhastamine.
Eestlased võivad üsna kergendatult hingata, sest meie pinna- ja põhjavee seisund on praegu üldiselt hea. Siiski ei ole see alati nii olnud ning murekohti on tänagi. Möödunud sajandil 1950-60. aastatel oli Eesti pinnaveekogude seisund võrdlemisi looduslik ja hea. Edasine intensiivne põllumajanduslik suurtootmine aga põhjustas veekogude reostumist – vette sattus põldudelt liigselt väetisi ja taimekaitsevahendeid, lautadest virtsa. Linnade ja tööstuse reovesi juhiti tihti ilma puhastamata veekogudesse. Halvim olukord valitses 1970-80. aastatel. Pärast Eesti taasiseseisvumist on pinnaveekogude seisund aina paremaks muutunud. 2013. aasta seisuga oli 62 protsenti Eesti pinnaveekogumitest heas või väga heas seisundis. Ülejäänud 38 protsendi veekogude puhul tuleb teha jõupingutusi nende seisundi parandamiseks.
Jõgeva maakonnas on 37 jõe- ja järvekogumit, millest Kaave jõgi on ainus väga heas seisundis olev. Ülejäänud veekogudest on 26 heas, 19 kesises ja üks halvas seisundis. Kesist seisundit põhjustavad jõgedel kalade liikumist takistavad paisud ning vette sattunud toitainete rohkus. Mõra jõe halva seisundi põhjuseks on paisutamine. Kaheksast järvest on maakonnas neljas ‒ Jõemõisa, Kaiu, Kaiavere ja Raigastvere järves ‒ kesise seisundi põhjuseks liigsed toitained.
Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfor- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Need panevad vohama taimestiku, põhjustades sellega veekogude kinnikasvamist. Lämmastik ja fosfor on taimekasvu soodustavate väetiste põhilised toimeelemendid, fosforit sisaldavad ka putukatõrjevahendid, olmekeemia ning eelkõigekasutatavad pesu- ja puhastusvahendid. Et vältida nende ainete loodusesse sattumist, on vajalik tekkiva reovee puhastamine. Keskkonnaregistri andmetel on Eestis üle 1000 reoveepuhasti, kus reovesi puhastatakse ning sealt loodusesse lastav puhastatud vesi ehk heitvesi peab vastama kõikidele kehtestatud normidele. Heitvee kvaliteet mõjutab ka meie rannikumerd ja põhjavett, sest suublatest ehk vooluveekogudest kuhu heitvesi lastakse, jõuab vesi edasi nii merre kui imbub maapinda, saades meie igapäevaselt kasutatavaks põhjaveeks.
- aastal oli Jõgevamaal 49 reoveepuhastit, millede heitvee väljalaskudest oli nõuetelevastavaid 37. Jõgevamaa suurim reostuskoormuse tekitaja nii lämmastiku kui ka fosfori osas oli Jõgeva linn. Keskkonnaagentuuri andmetel on viimase kümne aastaga Jõgevamaa reostuskoormus lämmastiku osas suurenenud 93 protsenti ning fosfori osas vähenenud 68 protsenti.
Iga inimese soov on tarbida kvaliteetset ja nõuetele vastavat joogivett, ujuda puhtas järves ja meres, püüda kala jões, mille vesi on läbipaistev ja elustikurikas. Et seda kõike saavutada, peame me igapäevaselt mõtlema säästlikule vee tarbimisele. Juba tilkuva kraani parandamisest, hambaid pestes veekraani kinnikeeramisestvõi fosforivaba pesupulbri kasutamisest on suur abi.
Uurige vee kasutamise ja kaitse kohta lähemalt veeteemalisest õpimapist http://www.keskkonnaamet.ee/veemapp/
Kas teadsite, et
*maailmas on 1,8 miljardit inimest, kellelepuhas joogivesi on kättesaamatu?
*üleilmselt suunatakse üle 80 % tekkivast reoveest tagasi loodusesse, ilma et seda enne puhastataks?
*saastunud vesi ja halb hügieen põhjustavad igal aastal üle 800 000 surmajuhtumi?
KRISTA KINGUMETS, ELO RASPEL, keskkonnaamet
