Meil on tekkinud uued maastikukujunduse elemendid – need on niidetud ja kokku pakitud heinapallid, mis on luhtadelt ära veetud ja mida pole õnnestunud loomasöödaks müüa. Lamminiidud, mis olid eelmisel aastal kuivad, on tänavu niisked, mõnel aastal on jälle vastupidi. Sellepärast on palju probleeme, kuidas heina lamminiitudelt kätte saada ja kuhu see hein siis lõpuks ikka panna, niisama hunnikus teda lihtsalt ära põletada või mädaneda lasta pole kuigi mõistlik.
Alam-Pedja luhaheina on peetud tõeliseks nuhtluseks, mis läks kaubaks ainult siis, kui oli tõeliselt heinavaene aasta. Asi on selles, et niita võib alles pärast 10. juulit ja loomapidajad teavad, et nii vana hein pole loomadele kuigi isuäratav.
Sellepärast on kolme riigi teadlaste koostöös sündiv projekt igati teretulnud. Ja loodetavasti osutub katsetatav tehnoloogia selliseks, mida kasutades luhaheinast väärtuslikke pelleteid hakatakse tootma.
Ühelt poolt otsime, millest bioenergiat toota, teisalt laseme suure osa heinast lihtsalt hävitada. Kasutame seda biomassi siis sihipäraselt.
27. juuli 2010
