Eelmise aasta sügisel ka Eestis ringlema hakanud seagripiviirus on tekitanud laineid meedias, põhjustanud probleeme vaktsiinitootjatele, riigiametnikele ning sotsiaalministrile. Süüdistusi on esitatud seinast seina. Kes kaebas selle üle, et vaktsiini ostmine on mõttetu tegevus, kes selle üle, et vaktsiin jõudis Eestisse liiga hilja.
Diskussioonidest puudus arutelu, missugune on riigi ja meedia roll analoogiliste situatsioonide kordumise puhul.
Gripp on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused. Gripi tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil.
Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi — nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Tervisele ohtlikud ongi kopsupõletikud, krooniliste kopsuhaiguste ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ägenemised. Teiste viiruste korral esineb surmaga lõppevaid tüsistusi oluliselt vähem. Eestis on seagripp nõudnud ka juba mitmeid ohvreid.
Meedia roll antud teema käsitlemisel peaks olema väga delikaatne. Kerge on tekitada paanikat, kuid oluliselt raskem on olla objektiivne. Vaktsineerimise puhul on lihtne arutada teemal, kas inimesi tuleks vaktsineerida või mitte.
Huvitav oli jälgida ka riigi käitumist vaktsineerimise korraldamisel. Esialgne passiivne suhtumine muutus kohe, kui meedia agressiivseks muutus. Riigi reservidest leiti raha ning telliti vaktsiin riskirühmadele. Kahjuks või õnneks langes vaktsiini jõudmine Eestisse ja reaalse vaktsineerimise alustamine pühadeperioodi, mil inimestele on muud toimetused olulisemad.
Arstina tahan rõhutada, et kui haiguse vastu on võimalik ennast kaitsta, siis tuleks seda võimalust kasutada. Tegemist ei ole ravimifirmade survega arstidele, vaid ikkagi meditsiiniliselt põhjendatud lähenemisega. Gripivaktsiini süstimise järel tekivad organismis kaitsekehad kahe nädalaga ning vaktsiini mõju kestab kuni aasta.
Tavaliselt esineb viirushaiguste puhul jaanuaris-veebruaris nn teine laine ning jaanuari alguses tehtav vaktsineerimine aitaks haigestumist vältida. Piiratud ressursi korral soovitatakse riiklikult vaktsineerida riskigrupi inimesi. Hooliv riik vaktsineerib ( loe: kaitseb) kõiki oma elanikke.
Seega riik on hetkel teinud endast olenevalt kõik, vaktsiin on tellitud, kohale toimetatud, arstid on oma töökorraldust muutnud, et kõiki soovijaid vaktsineerida ning meedia jagab informatsiooni tasakaalustatult ning objektiivselt.
Arstina soovitan kaaluda oma terviseriske ning pidada nõu eelkõige meedikutega, kas ennast vaktsineerida või mitte. Täna on Eestis selleks võimalused ja vaktsiin olemas.
iii
EERO MERILIND, perearst
