Uhkusega võime pidada ennast metsarahvaks – meie metsades kasvab iga eestimaalase kohta 3000 puud. Riigile kuuluva metsa ning teiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kelle omandis on ligi 40 protsenti kõigist Eesti metsadest.
Metsade rajamisele, nende kultiveerimisele ja hooldusraiele, aga ka metsateede ja kuivendussüsteemide uuendamisele tuleb pöörata senisest märksa suuremat tähelepanu.
RMK teenib raha metsa ja metsamaterjali müügiga. Alates keskuse asutamisest 1999. aastal on keskus kandnud aastas riigieelarvesse keskmiselt 250 miljonit krooni ehk ca 16 miljonit eurot.
Samas on rahandusminister Jürgen Ligi asunud eelarve tasakaalu nimel RMK-st raha välja pumpama, tuues õigustuseks, et rasketel aegadel on ikka metsast abi saadud. 2011. aastal võttis riik RMK-st omanikutulu ja tulumaksu välja 26 miljoni euro eest, 2012. aastal teeb ta seda 45,8 miljoni euro ja 2013. aastal eelarves plaanib teha 17,9 miljoni euro ulatuses. Kolme aasta kogusumma on seega 89,7 miljonit eurot.
Kõige selle tulemusena on oht, et riigiettevõtte arvelduskonto liigub nulli lähistele. Eelarvekava näeb aga ette, et riik annab RMK-le “toetusena” 20 miljonit eurot, mis tuleb tagastada 2014. aasta 31. jaanuariks. Sisuliselt on tegu laenuga, millelt riik omakorda intresside näol tulu teenib. Nimelt ei tohi see olla madalam intressimäärast, mida riik tasuks, kui ta võtaks RMK-le tagastatava toetusega sarnastel tingimustel laenu.
Järelikult teeb riik eelarve tasakaalu nimel ühe ettevõtte konto puhtaks ja annab teise käega talle üheks aastaks käibekrediiti, et firma majandustegevus ei seiskuks, teenides sellelt täiendavat intressitulu. Ühtpidi võib riik omanikuna seda endale lubada, aga kas tegu on ikka riigivara heaperemehelikust valitsemisega?
2010. aasta lõpu seisuga oli RMK käsutuses ligi 1,1 miljonit hektarit maad, millest metsaga oli kaetud
Selle hiiglasliku maa-ala teenindamiseks on ehitatud
Kui arvestada metsatee keskmiseks elueaks 20 aastat ning maaparandussüsteemi eaks 30 aastat, siis tuleks igal aastal rekonstrueerida ca
Enamasti rahanappuse, aga ka projekteerimis- ning ehitusvõimsuste puudumise tõttu on viimastel kümnenditel uuendatud aastas keskmiselt
Riigivaraseadus kohustab riigile kuuluvat vara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Rahandusministri samme ei saa mitte kuidagi pidada mõistlikuks riigivara valitsemiseks, need ei taga meie majandusmetsade jätkusuutlikku majandamist.
i
KAREL RÜÜTLI, riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, SDE
