Vaido Pajo, pankrotihaldur:
«Maavanemad võiksid alles jääda nii, nagu nad on paika pandud. Nende vajalikkuse ümber poleks vaja nõnda palju diskuteerida, nagu seda viimasel ajal kirjutatakse ja räägitakse. Maavanemate ametisse määramine võiks olla kohalike omavalitsuste esindajate otsustada. Eks maavanem ole riigivõimu kohalik käepikendus, kuid samas peaks ta olema inimene, kes kõrgemal tasemel ka oma maakonna huve väga hästi esindada suudab. Praeguses situatsioonis, kui Eestis on tulemas neli või viis suurt maakonda, tõmbekeskust, regiooni või kuidas neid nimetada, ei saa öelda, et väiksem piirkond ei vaja oma juhti. Tsentraliseeritud juhtimine vähendab kindlasti juhtimiskulutusi, kuid alati ei saa vaid seda arvestada.»
Evald Martjan, pensionär:
«Üks peaks ikka olema, kes kasvõi vallavanemaid kontrolliks. Mis sest, et maavanem olla nagu valitsuse käepikendaja. Ta peaks kuulama ka ümbruskonna rahva sõna ja olema lihtinimeste elumuredega kursis. Kõige paremini teab oma piirkonna olukorda vallavanem, seepärast ei tohi maavanem panna neid oma käpa alla ja ainult oma poliitikat ja mõtteid peale suruda. Maavanema peaks valima rahvas ja mitte nii, nagu vanasti pandi kolhoosiesimehi paika ? üks tegi ettepaneku ja kari ajas käed püsti, et poolt olla. Maavanema ametiaeg võiks olla kolm aastat. Kui ta on hakkaja, siis võib teda ju uuesti valida. Mina pole küll selle poolt, et maakonnad kokku liidetakse ja mingi oblastivärk tagasi tuleb.»
Margus Kask, õpetaja:
«Maavanem on vabariigi valitsuse kohapealne esindaja ja saanud mandaadi viia ellu poliitikat, mille tulemusena oleks võim rahvale võimalikult lähedal. Nüüd aga tundub, et poliitikud pole selgeks vaielnud, kas jätta võim ja valitsusasutused inimestele lähedale või teha Eestis neli suurt üksust. Sellise otsuse tegemisel peaks küsima ka rahva arvamust. Kui võim hajub kuhugi kaugele, siis pole ju ka maavanemaid vaja. Kuni omavalitsuste saatusest pole täit selgust, jääb ka maavanemate funktsioon ja vajadus ebamääraseks. Näiteks on seegi, et praegu pole kümnel maakonnal maavanemat, vaid on nende kohusetäitjad. Püüame ehitada demokraatlikku riiki, seepärast peaks riigivõimu kohaliku esindaja valima rahvas.»
Kajar Lember, vallavolikogu esimees:
«Maakonna tasandil reguleerivat organisatsiooni ja selle juhti, kes suudab vaadata maakonda kui tervikut ja tegeleda arenguprogrammidega, on kindlasti vaja. Iga omavalitsus eraldi lähtub eelkõige oma huvidest, kuid maakondlik tasand peaks suutma koguda huvid kokku ja vastavalt sellele tegutsema. Omavalitsuste majandamine läheb üha projektipõhilisemaks, seepärast vajamegi kõigi võimaluste ärakasutamiseks ühistegevust. Jõgevamaa kaotaks oma maavalitsuse likvideerimisega väga palju. Maakonnas peaks olema mandaadiga isik, kes on valitud omavalitsuste esindajate poolt ja kaitseb piirkonna huve. Kui maavanemast tehakse vaid riigi mingi ministeeriumi ripats, siis pole ta enam omavalitsuste esindaja.»
Aare Lill, ettevõtja:
«Meil on suhteliselt noor maakond ja siinsetel inimestel küllaltki madal identiteeditunne. Selle kadumine on Jõgevale väga ohtlik, juba seepärast on vaja maavanemat ja maakonna säilimist. Valdade ja maakondade liitmisel võib olla küll majanduslik mõte, kuid kõike ei saa ju rahas mõõta. Vahel on sotsiaalne või mõni muu pool tähtsam kui majanduslikud kaalutlused. Maavanemate ametissemääramisega on valitsus pikalt venitanud, eks maakondade kaotamise pärast lükatagi otsustamist edasi. Vahel on aga isegi halb ja ebameeldiv otsus parem kui otsustamatus, nii et pangu vanemad paika ja vaadaku rahulikult, mis saab edasi. Reformimistele ja liitmistele pole mõtet tormi joosta.»
Peeter Kallasmaa, õpetaja:
«Kontrolli funktsioonist tähtsam on, et maavanem saaks tegelda maakonna arenguga. Minu teada on talle riigi poolt pandud oma 425 ülesannet, kuid nende täitmiseks ju raha ei eraldata. Kui maavanem jääb ainult riigivõimu käepikenduseks, siis võiks ju tema asemele saata siia mõne inspektori või voliniku, kes seaduste täitmist kontrollib. Maavanema roll peaks olema maakonna elu edendamine, selleks peaks aga riik ka vahendeid eraldama. Maavanema võiks valida teise tasandi maavolikogu, kus on igast omavalitsusest paar esindajat, oma liikmete hulgast. Ametiaeg võiks olla üks aasta. Ja kui mees on end õigustanud, võib teda ka uuesti valida.
ARDI KIVIMETS
