Pesumasina purunenud trumlilaager, sülearvuti läbi kärsanud emaplaat, arvuti katkenud toitejuhe, kohvimasina üles öelnud küttekeha ja töölepingu lõpetanud automootori turbo, ning kõik need rikked viimase kuu jooksul. Kas tõesti maailmalõpp?
Ei, arvan, et siiski mitte. Eks õnnetustel ja riketel ole ikka kombeks korraga tulla, kuid meediakära tekitanud spekulatsioonid maailma peatsest lõppemisest on minu silmis ikkagi liialdatud. Igas rikkes ja vimkas ei tasuks otsida kõige hullemat. Lähtugem põhimõttest, et mis liigub, see kulub. Paratamatusega tuleb leppida. Kuigi hinge jääb ikkagi kriipima retooriline küsimus: “Miks just nüüd, jõulude ajal, mil ausal tööinimesel on niigi kulutusi palju!?”
EILI ARULA
