Elle, pensionär
Ma ei oska selle probleemi kohta esimese hooga midagi arvata. Selles mõttes võiks kiirabi väljakutseid piirata küll, et kiirabibrigaad ei sõidaks välja nende inimeste juurde, kes tegelikult kiirabitöötajate abi ei vaja. Väljakutse üle peaks otsustama meditsiinialase oskuste ja teadmistega inimene. Samamoodi peaks meditsiinialaste teadmiste ja oskustega inimene otsustama abi osutamise vajaduse üle erakorralise meditsiini osakonnas. Kui inimene saadetakse EMOst kergekäeliselt ära ja pärast midagi hullu juhtub, siis nii ju ka ei tohi olla. Siin Jõgeval on kiirabiautod ja brigaadid olemas. Kui mina väga kõrge vererõhu tõttu kiirabi välja kutsusin, siis olid nad umbes viie minutiga kohal. Samas ei saa ma aru, miks peab Jõgeva inimesele Jõgeva kiirabi läbi Tartu välja kutsuma. Kunagi võeti väljakutsed vastu kohapeal. Mingil moel oleks kiirabi väljakutsumise süsteemi kindlasti tarvis korrastada.
Eks päästjate väljakutsumisega on umbes samad probleemid. Kunagi põletas minu kodu lähedal keegi tünni sees prahti, kus polnudki õieti tuld, vaid oli ainult suits. Seal kõrval elab inimene, kes suitsu ei kannata, aga kelle aken oli lahti ja kes kutsus kohale päästjad. Päästjad sõitsid kohale ja tundsid huvi, kus täpsemalt midagi põleb. Ütlesin neile, et meil ei põle siin küll miskit. Sellise asja pärast päästjad välja sõitma ei peaks. Inimene oli ju seal tünni juures ning oleks märganud, kui midagi ohtlikku toimumas oleks olnud. Midagi peaks selliste väljakutsete puhul kindlasti muutma.
Beniita, vasikatalitaja
Inimeste jaoks pole kiirabi väljakutsed põhjendamatud. Kunagi põetasin oma kõrges eas ema, kes vahel ütles mulle, et peaks kiirabi välja kutsuma, sest tal on väga paha olla. Väga keeruline oli minul otsustada, kui tõsine kiirabi välja kutsumise vajadus sellel hetkel oli. See probleem on praegu aktuaalne, millest võib järeldada, et tihti kutsutakse kiirabi välja väga kergekäeliselt. Võib-olla peaks lisaks väljakutse saanud inimesele olema veel keegi abiline, kes talle väljakutsete kohta nõu annab. See nõuandja peaks olema meditsiinivaldkonnas pädev inimene. Kui nõuandja leiab, et kiirabi ei pea väljakutsele reageerima, peaks ta oskama abivajajat telefoni teel nõustada. Kui inimene perearsti sellel hetkel kätte ei saa, siis tal polegi ju kellegi poole pöörduda. Trahvima hakata inimesi n-ö valede väljakutsete pärast küll ei tohiks. Samas kuuluvad kiirabibrigaadi medõed, kes tõsisemate probleemide puhul ei oskagi abivajajale professionaalset abi anda.
Samamoodi peaks olema päästjate otsustada, kas nad sõidavad välja või mitte. Loomad on ju meil väga pühad ja tähtsamad kui inimesed. Eks seetõttu sõidetaksegi suure päästeautoga ka puu otsa roninud kassi alla võtma. Tossava prügikasti kustutamiseks võiks läheduses olla saadaval vahtkustuti, millega see prügikasti tossav sisu ära kustutada. Samas võib sellest tossavast prügikastist ka maja põlema minna, eriti veel, kui prügikast puitmaja seina ääres asub. Aga kulupõlengud on küll ohtlikud ja nendele peaks reageerima. Olen kindlalt selle poolt, et kulu põletajaid tuleks karmilt trahvida, sest kulu ei pea ju põletama. Midagi peab väljakutsete puhul muutma, aga kiirabi või tuletõrje väljakutsujat trahvida ei tohiks, sest väljakutsuja on tegelikult ikkagi hädas.
Aivar, mullaproovide võtja
Nüüd räägitakse tõesti sellest, et kiirabi kutsutakse liialt kergekäeliselt välja. Võib-olla mõned lapsevanemad on oma laste terviseprobleemide suhtes nõrgema närviga ja kutsuvad lapsele kiirabi välja siis, kui seda vaja ei ole. Minu enda pereliikmetel pole kiirabiga kokkupuutumist olnud. Eks selles kiirabi probleem peitubki, et kiirabi on näiteks välja sõitnud palavikuga inimese juurde, aga samal ajal vajab keegi kusagil väga tõsiselt abi. Vahel jälle võib ka palavik tõsisest haigusest tingitud olla. Kui keegi kiirabi väljakutsete üle võiks otsustada, siis kindlasti meditsiiniliste teadmiste ja oskustega inimene. Häirekeskuses võiks kõnedele vastavad inimesed olla meditsiinilise taustaga. Teise variandina võiks kõne vastuvõtja väljakutsele reageerimise üle otsustamisel eelnevalt spetsialistiga konsulteerida. Igale väljakutsele vist ikka reageerima ei peaks. Ma arvan, et meeste puhul liiga kergekäelist kiirabi väljakutsumist karta ei ole tarvis, sest nad pöörduvad arsti poole alles kõige viimases hädas. See probleem on ilmselt eriti tõsine üksi elavate meeste puhul.
Päästjad ei peaks ka igale väljakutsele reageerima. Nägin Tallinnas oma silmaga, kui päästjad kassi puu otsast alla tõid. Tallinnas näiteks võiks toosava prügikasti ära kustutada munitsipaalpolitsei, vältimaks olukorda, et sinna suur päästeauto välja sõidab. Kiirabi väljakutsete puhul peaks dispetšer saama konsulteerida vastava valdkonna spetsialistiga.
TOOMAS REINPÕLD
