Juba ligi kümme aastat tagasi sai selgeks, et olemasolev pensionisüsteem ei võimalda pakkuda rahalist kindlustatust tulevastele põlvedele. Seetõttu viidi 2002. aastal läbi pensionireform, kus oma tuleviku kujundamine anti inimeste kätte ning mille eesmärgiks seati rahaliste vahendite tagamine tulevastele pensionäridele.
Vaatamata valitsuse otsusele peatada alates 1. juunist ajutiselt maksed II sambasse, pole aastaid tagasi seatud eesmärk muutunud ning on endiselt selge, et ainuüksi I samba pensionist ei jätku, et vanaduspõlves ära elada.
Keerulistele aegadele vaatamata ei tasuks meelt heita, vaid pigem näha praeguses hetkes võimalust – jätkates sissemakseid II samba fondidesse, saab täna sama raha eest oluliselt rohkem fondiosakuid kui majanduse kõrgperioodil. Finantsturgude tõusu korral aga sõltub kogutav tootlus osakute arvust ja nende keskmisest soetamishinnast. Lisaks koguneb sissemaksete arvelt pensionikontole rohkem raha kui maksetest loobujatel. See tähendab, et pikemas perspektiivis on praegune koguja oluliselt suuremas plussis.
Alates 2010. aasta 1. jaanuarist muutub pensionikogumine II samba fondidesse soodsamaks. Üldiselt on pensionifondidel kolme liiki tasusid. Sisenemistasu makstakse fondiosakuid ostes, valitsemistasu iga-aastaselt fondijuhtimise eest ning väljumistasu pensionipõlves raha välja võttes. Valitsemistasu on alates 2010. aastast seotud fondi suurusega – mida suurem fond, seda madalamale peab valitsemistasu langetama. Aastast 2011 kaob ka sisenemistasu.
On veel positiivseid suundi, mida majanduslikult raskemad ajad meile pakuvad. Nimelt neile, kes otsustavad pensioni kogumisega jätkata, kompenseerib riik aastatel 2014-2017 sissemakseid kahe protsendi ulatuses enam kui neile, kes ei jätka. See tähendab, et juhul, kui majanduskasv ületab viis protsenti, maksab riik senise nelja protsendi asemel igakuiselt kuus protsenti sissemakseid. Siinkohal on oluline aspekt veel see, et kuueprotsendiline sissemakse on tagatud ka neile, kes avaldavad soovi pensionimaksete jätkamiseks, olles ise töötu või saades miinimumpalka. Teisisõnu: makstes täna pensioni II sambasse ka null krooni või vaid väikese summa, on kuueprotsendiline sissemakse riigi poolt tagatud.
Pidades silmas oma algset pensionisüsteemiga liitumise eesmärki – tagada endale vääriline pension – on igal juhul oluline makseid jätkata. Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, mis eeldab regulaarsust ning kannatlikkust. Samuti mõistmist, et majandus on tsükliline ning praegune olukord finantsturgudel saab ühel päeval ajalooks. Lisaks peab arvestama asjaoluga, et rahvastik vananeb ning kui juba tänagi on pension sellises suurusjärgus, millega on keeruline toime tulla, siis aastate pärast on selle maksmine riigi jaoks veelgi raskem ülesanne. Seega peab tööealine inimene endale ka ise pensioniraha koguma.
II samba fondide eelis peitubki selles, et investeeritakse väikeste summade kaupa ning pikaajaliselt. Teadupärast kasvavad ka väikesed summad pika perioodi jooksul päris jõudsasti.
Pensionikoguja peab maksete jätkamiseks esitama avalduse, mida saab teha kõigis Swedbanki kontorites paberkujul (ajavahemikul 01.august 2009 kuni 30.november 2009) ja Swedbanki internetipangas (ajavahemikul 01.oktoober 2009 kuni 30.november 2009).
iii
JELENA FEDOTOVA, Swedbanki investeerimisfondide fondijuht
