Kahjuks pean vastama sellele küsimusele eitavalt. Kõik saab alguse hoiakutest – selleks, et muuta käitumist, peab esmalt muutma suhtumist.
Hoiakute muutmisel ja kujundamisel on meil kõigil oma osa. Kõik saab alguse lapsepõlvest ja vanematest, kes oma käitumisega liikluses mõjutavad laste harjumusi ja suhtumist. Väga paljud meie praegustest autojuhtidest on harjunud liiklema keskkonnas, kus jalakäija on teisejärguline liikleja. Suhtumine „vaadaku ise, kuidas hakkama saab” on kahjuks äärmiselt levinud.
Taolist hoiakut püüavad liiklusohutuse alal töötavad inimesed muuta nii seaduste, autokoolide kui ka liiklusohutusele suunatud kampaaniate abil. Õnneks on need andnud positiivseid tulemusi – vähenenud on õnnetuste arv, mille üheks osapooleks on jalakäija. Ajavahemikul 2008. aasta septembrist kuni 2009. aasta augustini sõideti Jõgevamaal otsa viiele jalakäijale, õnneks ei olnud ühegi jalakäija vigastused surmavad. Perioodil 2007. aasta septembrist 2008. aasta augustini kaotas Jõgevamaal liiklusõnnetustes elu aga kolm jalakäijat.
Jõgeva maakonnas on maha märgitud sadakond ülekäigurada, nendest 31 Jõgeva linnas. Kohti, kus oma käitumist ülekäiguradadel ka teistele näidata, on seega päris palju. Politsei andmetel on Jõgevamaal viimase aasta jooksul karistatud üheksat autojuhti, kes on ülekäigurajal teeandmise kohustust eiranud.
Olen täheldanud erinevust teeandmise kohustuse täitmises suur- ja väikelinnades. Väikelinnades, kus ka sõidukiirus on väiksem, suhtutakse jalakäijatesse soosivamalt kui suuremates linnades. Miks nii? Linnades, mille väiksus võimaldab asju ajada ka jalgsi, on inimesed harjunud liiklema nii autoga kui ka jalgsi. Inimene, kes alles äsja üritas ristmikku ületada jalgsi ja pidi teeandmise kohustust eiravate juhtide pärast pikka aega ülekäiguraja ees ootama, on ise autorooli istudes jalakäijate suhtes tähelepanelikum. Üks viis, kuidas muuta autojuhtide suhtumist, peaks niisiis olema soodsamate liiklustingimuste loomine jalakäijatele, näiteks neile eraldi alade rajamine, tänu millele autojuhid ka ise sagedamini jalakäija rollis oleksid.
Jalakäija on liikluses vähem kaitstud osapool, mis aga ei tähenda, et tema oleks kohustustest vaba. Ka jalakäijad peavad liigeldes olema tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Kunagi ei tasu ülekäigurajale tormata, veendumata, et läheneva auto juht on üleminekusoovi fikseerinud. Mitme tonni liikuva raua peatamine võtab omajagu aega, aega kulub autojuhil ka reageerimiseks.
Me kõik tahame ennast liikluses turvaliselt tunda. Ohutu liikluskeskkonna loomine eeldab viisakust ja austust oma kaasliiklejate vastu. Jalakäijatele tee andmine peaks olema autojuhtidele auasi!
MARTIN MELTSAS
Lõuna Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri Jõgeva büroo juhataja
