Selline küsimus tekkis mul kuulates Jõgeva vallavanema sõnavõttu 25. mail toimunud Jõgevamaa visioonikonverentsil. Teemaploki „Kolm tugevat ja omanäolist valda: Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee valla arengust“ raames andsid kõik vallavanemad omapoolse kiire ülevaate.
Nägemused valdade arenguväljavaadetest olid pehmelt öeldes kontrastsed. Jõgeva vallavanem pidas maha ettevalmistatud kõne, mille üldine sõnum oli, et olukord vallas on väga keeruline ja kõik on halvasti – arenguplaane ei saa pidada, kuna Palamuse lasteaed ja Jõgeva põhikool on tekitanud suure puuduse finantsressursis. Ka ei oldud rahul haldusreformiga ja pealesunnitud ühinemisega. Tänased vallajuhid, sh abivallavanemad, pidid olema nii ülekoormatud, et „käib vaid pidev puusalt tulistamine“ jne.
Pidades silmas, et kõne oli paberil, oli ettevalmistus ju põhjalik ning sõnum üheselt läbi mõeldud, et seda siis ka piisavalt tõsiselt võtta. Samas oli ehk teemade käsitlus „puusalt“ ning selle mõju ja asjakohasus antud päeva läbi mõtlemata. Ka sõnum, kuidas otsustega tulistatakse meie vallas puusalt, ei tekita minus kui valla kodanikus just suurt usaldust meie võimu ja tehtavate otsuste vastu.
Mainimist väärib, et Jõgeva valda juhivad lisaks volikogule ja vallavanemale veel ka kolm abivallavanemat. Naabervaldades, nii Jõgevamaal kui ka Tartu vallas, on kõigis vaid üks abivallavanem. Kas tõesti on Jõgeva valla juhtimise töömaht kolm korda suurem ja ikka ei saada hakkama, arenguplaanideks ei jää aega ega mahti ning igapäeva töö käib „puusalt tulistamisena“?
Eluga tuleks edasi minna
Mustvee vallavanem rääkis, kui äge neil on, et piirkonnal on tohutu arengupotentsiaal, Peipsi seob ja loob võimalusi ning inimesed tulevad oma mõtetega valla arengu heaks kaasa, panustavad ja hoolivad.
Sarnane sõnum oli ka Põltsamaa vallavanemal, kes tõi välja piirkonna tugevused, tutvustas olulisi arendusprojekte ning oli kokkuvõttes piirkonna üle uhke ja sellega rahul. Samas oleks teemapüstitus võinud vabalt olla sarnane Jõgevale, sest kõik suurte projektide (ka tervisekeskuse, lasteaia Tõruke, Kamari veekeskuse) ehitushanked on jäänud tänasesse ehitushindade kõrgseisu. Eelarved lähevad lõhki kohati kahekordselt ja lisaraha leidmiseks on võimalused vägagi piiratud.
Siinkohal on ehk mõtteainet Jõgevale. See lõputu ohkimine (ka antud seminaril) Palamuse lasteaia teemal on läinud juba liiale ja tekitab tülgastust. Võiks korra ehk vaadata tänaseid ehitushindu ning hoopis tõdeda, et lõppkokkuvõttes on läinud ju väga hästi ja ehk ei olegi olukord nii hull. Jõgeva Põhikoolil tuli ruutmeetri maksumuseks 1110 eurot. Täna on keskmiseks ehitushinnaks juba 1600 – 1700 eurot /m² ning põhikooli maksumus tuleks reaalselt 3 miljonit kallim. Ehk Jõgeva on justkui juba võitnud ja selles osas on naabritel põhjust kade olla.
Palamuse lasteaia puhul olen jõgevalasena ka ise end veidi puudutatuna tundnud, et kas ikka on nii suurt ja vinget lasteaeda sinna vaja ning kas valitud lepinguformaat oli mõistlikuim. Ehk omajagu „rehepappi“ seal minu arvates oli, kuid elu läheb edasi ja lastead saab varsti juba valmiski. Nüüd võiks aga vald ehk seada hoopis teised väljakutsed, et kuidas meelitada noori peresid Palamuse kanti elama, et lasteaed end laekuva tulumaksu toel rohkem ära tasuks.
Kuvand vajab muutmist
Elukoht ise on ju imeilus ja kui tuleb teistest eristuvam lasteaed, siis ehk võiks vald arendada läbi planeeringute elamumajandust ning noortele soodsate tingimustega ja kampaaniate toel atraktiivseid elukohti pakkuda? Võib-olla koostöös ettevõtjatega kuidagi ka laene käendada, sest teab ju iga noor inimene, et laenu saamine Jõgeval on keskmisi ruutmeetrihindu arvestades katsumus omaette.
Maakonna arengu kavandamisel on juba tänaseks üks võtmeküsimusi, mis saab maakonnast. Jõgeva vallavanem ütles, et tema jaoks on maakonna säilimine ainuõige ja selle eest ta seisab. Samas kui Põltsamaa vallavanem tõdes, et piiridest peab lahti laskma nii planeerimise poole pealt kui ka muus mõttes ja et vald oli reformi käigus valmis minema Viljandi maakonda. Mustvee omakorda näeb koostööd eelkõige Peipsi piirkonnaga ja maakondlik tasand ei ole väga teema. Tänased Jõgeva hoiakud ja suhtumised kolme valla koostööd just üleliia ei tõhusta. Eriti kui maakonnakeskus Jõgeva on selgelt eristuv arengupidur ja paigaltammuja. Ära ei tohiks aga unustada, et maakonna kadumisest kaotab kõige enam just Jõgeva vald, kas läbi riigiasutuste esinduste või maakonnakeskuse kadumise vms. Seega, ka selle nimel võiks Jõgeva ehk proovida oma suhtumist muuta?
Seminaril astus teiste seas üles ka Raul Rebane, kes rääkis, kui oluline on suurte eesmärkide seadmine, kuidas tänane edu on eilne julge mõte või visioon, kui oluline on piirkonna imago ja selle oma lugu. Ettekandja tõstatas muuhulgas teema: „Asi on õige siis, kui suudad oma loo rääkida nii, et naaberküla mees oleks kade! Millega te hooplete?“
No tõesti, selle valguses läks hommikune algus veelgi drastilisemaks. Kas meie lugu on see, kui halvasti meil kõik on? Kokkuvõttes on mul hea meel, et Rebane ei kuulnud Jõgeva valla lootusetust olukorrast, kuid kahju, et Jõgeva vallavanem omakorda ei kuulnud Raul Rebase ettekannet. Ehk oleks see pannud mõtlema ja nägema ka helgemat poolt, et Jõgeva vallal on supervingeid kohti ja sündmusi, et ka ilma suure rahata saab palju ise ära teha ning et kõige tähtsam on siiski inimene. Võib-olla me seepärast ei arenegi, et kogu aeg loetakse raha, mida ei ole ja ei tule, väärtustamata sealjuures rohkem inimest?
Üks teine esineja, Mihkel Servinski statistikaametist, tõi eelnevate ettekannete põhjal oma sissejuhatuses välja, kuidas Põltsamaale võiks elama minna küll. Puhtalt suhtumise ja loodud kuvandi põhjal – kas pole vägev, milline võim sellel päriselt on? Siinkohal pean möönma, et ma ei ole päris objektiivne. Seda põhjusel, et olen olnud Põltsamaa vallaga tööalaselt üle kümne aasta seotud olnud. Kuid olen päris veendunud, et kui saalis viibinutelt oleks päeva lõpuks eelistusi või välistusi küsitud, siis anna andeks, Jõgeva vald, kuid kardan, et tagasiside oleks olnud hävitav.
Loodan siiski volikogule
Seega tasub mõelda, kas üks arenguseminar on ikka see koht, kus rääkida, mis meil kõik halvasti on? Usun, et naaberomavalitsuste inimesed kergitasid vaid kulme, tegid suuri silmi ja tundsid ehk kahjurõõmugi. Mind jõgevalasena tabas aga ahastus, mis kees mu sees terve nädalavahetuse ja ma lihtsalt tundsin, et ei või ega saa vaikida. Seda eelkõige põhjustel, et olen olnud põline jõgevalane ning eeldan, et selline noor, keda üks vald pärast eriala omandamist ka tagasi ootab. Seda kontekstis, kus vallad inimressursi pärast üldjuhul ka pingutavad. Lisaks olen tööalaselt n.ö. arenguinimene ning julgen arvata, et veidi juba tean, mida siinkohal räägin. Olen veel ka teie valija, Jõgeva vallavolikogu, täiesti a-poliitiline ja poliitiliselt mitteaktiivne. Valimistel olen valinud alati inimest, mitte erakonda, ning üleüldse on mulle vastukarva, et kohalikul tasandil aetakse poliitikat, või veelgi hullem, kui enamik juhtimisest on poliitiline. Samas läheb mulle täna veel korda, mis vallas toimub. Ja ma tõesti tahaksin, et ka mõni minu lastest ehk sooviks tulevikus elada just Jõgeval.
Selleks aga ei saa vald paigal seista või teha vähikäiku. Sõnal ja suhtumisel on tohutu mõju. See loob kuvandit ja täna, kus maa-omavalitsused paljuski inimressursi pärast konkureerivad, on piirkonna maine sageli määravaim. Vallavanem, kes esindab valda, on valla visiitkaart ja kuvandi looja. See, milline on valla juhtimine, mõjutab paratamatult väga paljut ja paljusid. Kui aga vallajuhid ise ei näe, et vallal on arenguperspektiivi ja kui oluline üldse on arengut kavandada, siis seda arengut ei saagi mitte kusagilt ja kunagi tulla. Mul on inimlikult väga kahju tublidest valla arendamisega tegelejatest, sest nende töö teevad sellised hoiakud ju veelgi keerukamaks.
Seega, hea Jõgeva vallavolikogu, palun vaata väga kriitiliselt üle, kas sellist suhtumist ja hoiakuid te kanda tahategi? Kas Jõgeva maine ei ole juba ilma selleta ehk veidi kehvake? Kas tõesti erakondlikud piirid ja poliitilised, isiklikud kokkulepped (ameti- jm kohad) on olulisemad valla arengust ja heast mainest? Ehk võiks siiski panna seljad kokku ning olla üle nii isiklikest kui ka erakondlikest solvumistest, ambitsioonidest ja mängudest. Võib-olla tasuks tuua valla juhtimisse värskust ning uut ja jõulisemat mõtlemist, juhtimist? Kui Jõgeva „pingid“ on tõesti nii lühikesed, et eesotsas vaid isikud, kes jaksavad vaid puusalt tulistada, siis ehk on, millele mõelda?
Eelkõige peaks just volikogu olema see organ, kes tervikut väga kriitiliselt hindab. Kas te ise olete tänase suunaga rahul ja uhked ning kas ka vallaelanik seda olla saab? Mina ei ole. Minul on piinlik. Samas olen väga uhke ja rahul, et saan täna töötada Põltsamaa vallas, kus on sellist mõnusat powerit nii koostöös kui ka plaanides, hoiakutes.
Jõgeva vallavolikogus on täna väga palju neid, kellesse minul küll on veel usku ning kellel jagub nii tahet kui ka tarmukust. Seega palun säilitage ja taastage oma sirgjoonelisus, seades sealjuures suuremad sihid olulisemaiks isiklikest ja erakondlikest, ning ärge laske jätkuda sellisel agoonial. Ja ma tõesti ei jaksa enam kuulda, et asjad ei ole hästi, aga midagi ei ole parata, me ei saa sinna midagi teha… Ökki peaksid siis mõtlema, kas oled ikka õiges kohas? Uskudes täna veel meie volikogusse, siis kinnitan, et ka tänane vallavanem on mulle inimesena sümpaatne, meeldiv ja soe suhtleja ning tema teadmised, oskused kindlasti kuldaväärt. Ma väga vabandan, kui antud lugu oli justkui isiklik solvamine.
KRISTI KLAOS, Jõgeva valla elanik, Põltsamaa valla arengu- ja planeerimisosakonna juhataja
