Möödunud nädalal tõusis Prantsusmaa ja Saksamaa valitsuste 10-aastaste võlakirjade intressivahe esmakordselt pärast 1990. aasta algust üle 180 baaspunkti. Järsult karmistunud kapitalinõuetega silmitsi seisvad Lääne-Euroopa suurpangad on koomale tõmbamas oma bilansimahtusid, seda eriti just kodust kaugemale antud laenude arvel. See on omakorda suurendanud müügisurvet Kesk- ja Ida-Euroopa vabalt “ujuvatele” valuutadele. Nii on näiteks Ungari forint jõudnud tagasi oma aegade madalaima tasemeni.
Selle kõige taustal näib Põhjala koos oma Baltikumi äärealaga välja omalaadse oaasina. Kui me reastame Euroopa Liidu riigid nende kindlustundeindeksite järgi, siis on viieks kõige optimistlikumaks maaks Saksamaa, Läti, Eesti, Rootsi ja Leedu.
Põhjariikide majandusülevaade uuribki eelkõige Põhjala riikide võimalusi oma kõrbesaare staatuse säilitamiseks. Et kolm Balti riiki, iseäranis Eesti, sõidab oma põhjanaabrite tuules, siis on selle küsimuse mõju meie lähitulevikule väga raske üle hinnata.
Täna, 22. novembril avalikustab
i
HARDO PAJULA,
