Viimase 20 aasta jooksul on toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on viinud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Uuringud näitavad, et veerand lahkunuist kavatseb kodumaale naasta.
Eestist on ajalooliselt toimud kolm suurt väljarändelainet: demograafilisest üleminekust alguse saanud väljaränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, suur põgenemine 1944. aastal ning Eesti taasiseseisvumise järel alguse saanud väljaränne.
Kõige sagedasem väljarände sihtriik on viimase 20 aasta jooksul olnud Soome. Eestist praegu toimuv väljaränne, sh väljaränne Soome erineb kahest varasemast väljarändelainest ühe olulise joone, ulatusliku tagasirände tõttu.
2009. aastal viis Tartu Ülikool 1000 väljarändaja seas läbi küsitluse, kus uuriti Soome asujate Eestisse naasmise plaane. Tulemused näitasid, et 24 protsenti küsitletutest soovib tagasi rännata ja 45 protsenti mitte, ülejäänud vastajatel puudus naasmise osas selge seisukoht.
Kas Eesti inimesed tulevad Soomest tagasi? Seda saab teada Eesti Statistikaseltsi konverentsil “Kas Eesti rahvas jääb püsima?”, mis peetakse 20.-21. aprillil Tallinnas Rahvusraamatukogus.
i
TIIT TAMMARU, Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskuse juhataja
