Karulauku otsides

Ärkan hommikul 05:45, kui jooksuriided selga ajan ning talu teeotsa jõuan, tõusevad sinitaevast esimesed päikesekiired. Haneparv on äsja randaalitud põlluga ühte värvi, vaid mõned üksikud tervitavad tiibu sirutades varajast inimest, hõikan udupahvaku saatel õhku: „Saluut!“ ja lasen kergel sörgil oma unise kere voorest alla juhtida. Kuna aastad lähenevad 40-le, olen vastu võtnud otsuse ise oma…