Eesti U16 vanuseklassi 1500 meetri jooksu meister Kärtyn Kaljusalu (14) hindab kõrgelt võistluselt saadud kogemusi. Noor sportlane on seda meelt, et alati ei pea võistlustel esimene olema – veelgi hinnalisem on endaületamine ja treeneri üllatamine.
Juuli alguses Rakvere staadionil 1500 meetris meistritiitli saanud tüdruku sõnul pole ta seda distantsi palju jooksnud. “Võistlused võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda,” sõnas ta.
Sellest olenemata on noor jooksja näidanud stabiilset arengut. Mullustel Eesti meistrivõistlustel sai ta 1500 meetrit esimest korda joostes kolmanda koha. Kärtyn sõnas, et tema aeg oli toona parem, kui treener oskas arvata ning siis oli kindel, et selle alaga tasub tegelda. Talvistel Eesti meistrivõistlustel jäi Kärtyn 1000 meetri jooksus ühe sekundiga võitjale alla ning saavutas teise koha. “Treener ütles, et kui trenni teen, võidan suvel ära. Enne suviseid Eesti meistrivõistlusi oli pidev ettevalmistus, trenni ikka jagus,” sõnas tüdruk ja lisas, et tulemus oli seda väärt. Pühendumine päädis 1500 meetris ajaga 5.17,03 Eesti U16 vanuseklassis meistritiitli ning 800 meetris teise kohaga. “800meetris parandasin oma isiklikku rekordit kahe sekundiga,” teatas sportlane võidukalt. Praegu on tema parim aeg 800 meetri jooksus 2.25,52.
Võit pole alati põhiline
Meistritiitlist veelgi olulisemaks peab Kärtyin Eesti U16 vanuseklassi koondisega juulis Vilniuses Balti noorte meistrivõistlustel saadud kogemusi. “See on üks mu olulisemaid võistlusi ja esimene välisvõistlus,” sõnas ta. Kärtyn tunnistas, et ei osanud sellist pakkumist oodata, kuid välismaal võistlemisest on ta ikka mõelnud. “Muidugi olen ma välisvõistlusest ja Eestile uhkuse toomisest unistanud,” lisas ta. “Pärast edukaid Eesti meistrikaid sain valida, kas tahan Leedus joosta 1500 või 800 meetrit. Alguses oli keeruline valida, ent teadsin, et 800 on kiire jooks ja ma pole sprinter,” selgitas ta. Nüüd on Kärtyn veendunud, et tegi õige valiku. “Leedus oli 800 meetri jooksus tugev lõpuheitlus. Minu 2 minuti 25 sekundiline aeg ei oleks suurt pinget pakkunud. Võitja oli sellest oma kuus-seitse sekundit kiirem, see on 800 meetri distantsil suur vahe,” arutles tüdruk.
Balti meistrivõistlustel jooksis neiu 1500 meetris välja neljanda aja 5:14,67. Kuigi võitja oli omajagu ees, ei andnud Kärtyn alla. “Mul on tahe konkurentidest parem olla,” kinnitas ta, et jätkab treenimist. Tüdruku sõnul olid koondisekaaslased toetavad ja ergutasid võistlustules kaaslasi. Kärtyn valmistus 1500 meetri jooksuks koondisekaaslase Lotte Puusepaga. “Tegime soojendust, rääkisime ja polnudki aega närvitseda,” sõnas ta. Kärtynist noorem jooksja saavutas võistlusel kuuenda koha. “Nagu minulgi, on tal veel aega areneda,” tõdes ta.
Kärtyni hinnangul tulevad tal mõlemad distantsid normaalselt välja ja mis kõige tähtsam – arenguruumi on mõlemas. Sportlase sõnul on vaja tööd teha pöidade ja kehahoiakuga. “Pöiatöö on mul nõrgem ja pean nende tugevdamiseks harjutusi tegema. Joosta tuleb pöidade peal, kogu tald võtab aeglasemaks. Kui keha löntsi lasta, siis on raske kiirust tagasi saada,” selgitas Kärtyn. Kui need asjad paika saavad, siis on põhjust järgmist isiklikku rekordit oodata.
Pärast juuli keskel peetud Balti meistrivõistlusi on Kärtynil puhkus, mille ta veedab suuresti kodus. Jalgu seinale visata ei saa, sest kui võistlusi ei ole, tuleb lihased töös hoida. Nii käib ta pikemaid distantse sörkimas ning teeb selja- ja kõhulihaste harjutusi. Aega jääb ka Londoni maailmameistrivõistlustele kaasaelamiseks. Noor jooksja rääkis, et sai viimastel võistlustel lihase ülekoormuse. Nüüdseks on füsioterapeut andnud tüdrukule taastumiseks vajalikud harjutused. Kärtyn rääkis, et spordis on vigastused kerged tulema, piisab valest liigutusest või kesisest soojendusest. “Enne trenni tuleb sooja teha ja hiljem venitad, muidu jäävad lihased kangeks. Pärast suuri võitlusi tuleb kindlasti puhata.”
Loomulikult sport
Spordi juurde jõudis Kärtyn juba pisikese tüdrukuna. “Kui ma lasteaias käisin,viis ema mind Jõgeva pargijooksudele,” rääkis ta. Tüdruku sõnul on neil peres sport veres – nii ema kui isa on tegelenud jooksmisega. “Mul tulevad keskmaajooksud paremini välja, sprinter ja maratoni jooksja ma ei ole,” märkis neiu.
Teises klassis läks Kärtyn Jõgeva kergejõustikuklubisse Harta Piret Kolli juurde trenni. Tüdruk lisas, et unistus trenni minna oli juba esimeses klassis, aga nii väikseid veel vastu ei võetud – tuli aasta oodata. Üks esimesi võistlusi oli tal Kuremaa jooksukross, kus ta pääses esikuuikusse. “Osalen alati Jõgeva pargijooksu etappidel ning sügisel ja kevadel Kuremaa jooksukrossil.” Et enamik võistlusi toimub staadionil, siis on maastikul jooksmine mõnus vaheldus.
Kärtyn hindab kõrgelt nii kohalikelt kui suurvõistlustelt saadud kogemusi. Kohalikud võistlused on hea treeningvõimalus ja need annavad võistluskogemust, et meistrivõistlustel enesekindlamalt starti minna. Aasta peale tuleb noore sportlase sõnul kümmekond võistlust.
Tubli nii trennis kui koolis
Kärtyn ei oska veel öelda, mis tulevik toob. “Kui tulemused paranevad ja võistlustel läheb hästi, tegelen spordiga edasi,” arutles ta. Tipptasemel või mitte – sport jääb, sellega tegeleb neiu tervise nimel ikka. Noore jooksja sõnul on sport hea viis vaba aega veeta ja oma tervise heaks panustada. Kui on veel sõber, kellega koos sportida ja trennis käia, on see äge kogemus.
Lisaks jooksmisele meeldib talle kõrgus- ja kaugushüpe. “Kõrgushüpe on tehniline ala ja nii hästi mul veel välja ei tule. Kaugushüppes jään ikka Eesti tippudest maha,” tunnistas ta. Kui Kärtyn spordiga ei tegeleks, oleks tema järgmine huvi loodus. Kooliski on kehalise kasvatuse kõrval tema lemmikaineks bioloogia. “Tore ja sõbralik õpetaja aitab huvile kõvasti kaasa,” sõnas ta. Kuigi kooli kõrvalt on tüdrukul nädalas neli trenni, siis õppetöö ei kannata. Kärtyn on siiani kõik klassid viielisena kiituskirjaga lõpetanud. Võistlused enamasti kooliga ei kattu. Pärast tunde jõuab nii trenni kui koju õppima. Tüdruku sõnul on neil üsna sportlik klass. Meeskonnaga on kinni pandud nii Heategevuslik teatejooks kui rahvastepallivõistlused. Tüdruku sõnul on trennis käimisest kehalise tunnis kasu. “Kui õpetaja näitab teistele tunnis uusi harjutusi, siis mina olen neid juba trennis teinud ja tean mis ees ootab,” naeris ta. Noore sportlase sõnul sujub neile koostöö Piret Kolliga hästi. “Treener annab nõu ja teab minu võimeid, mina proovin tema ootusi täita.”
Kuigi Kärtyn veel kindlaid plaane sportlaskarjääris teinud ei ole, unistab ta vahel ikka olümpiale pääsemisest. Ka Eesti meistrivõitlustel naiste arvestuse hea tulemus oleks saavutus. “Mulle koht ei loe, kui nii kiiresti jooksen, et täidaks olümpianormi, oleks tulemuse üle väga õnnelik.”
Õnnelik maiustaja
Kärtyni üks värvikamaid võistlusi jääb paari aasta tagusesse TV 10 Olümpiastarti finaali, kui tüdruk osales 600meetri jooksus, kaugushüppes ja palliviskes. “Seal sai 43. koht eriauhinna – jäin nii pallis kui kauguses 43. kohale. Üle staadioni öeldi, et küll see Kärtyn on õnnelik tüdruk, võitis kaks auhinda.” Auhinnaks oli kaks CD-plaati ja suur Mesikäpa šokolaad. “Lõpuks oli mul neli plaati ja kaks suurt šokolaadi. Jooksus said esimesed kuus kohta auhinna – ja mina olingi kuues.” Eriauhindu ta püüdma ei läinud. “Plaanisin ikka kuhugi ettepoole jõuda.”
MARGE TASUR
