Kartul päästab rahva näljast

Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmäestikust – arheoloogilised uurimused näitavad, et kartulit on kultiveeritud Tšiili lõunaosas juba ligi 14 000 aastat. Ka Eestis on kartulist kujunenud aastatega oluline kultuur ja tähtis on siinkohal välja tuua just töö, mida on tehtud Jõgeval kartuli sordiaretuse valdkonnas.
Esialgu, kui kartul Eestisse toodi, selgus ju see, et valdav osa välismaa sortidest ei sobinud sugugi Eesti kasvuoludesse. Katsete käigus ilmnes, et osa kartulisorte võib teistsugustes kliimaoludes muuta näiteks oma õitsemisomadusi, fertiilsust jne.
Tänu teadustööle, mida aastakümnete jooksul on Jõgeval tehtud, on aretatud paljusid just Eesti kliimale ja siinsetele tingimustele sobivaid kartulisorte.
Kuigi oleme kuulnud üksjagu jutte sellest, et kartulit on Eestis pärast nõukogude aega hakatud kasvatama tunduvalt vähem, siis kartulil on endiselt eestlase toidulaual tähtis roll täita. Võiks ju mõelda, et kartuli asemel saab süüa ka riisi, maisi või midagi muud, aga just kartulil on olnud oluline roll selles, et rasketel aegadel rahvast päästa näljast.
Kartuli tähtsust ei saa sugugi alahinnata, sest kui rääkida näiteks sellest, et riigil peab olema toidutagavara ja keerulistel aegadel peab kuidagi ellu jääma – juhul kui näiteks välismaalt mingil põhjusel ei saa toitu sisse osta – siis just kartul on see, mida saab hõlpsalt kevadel mulda panna, et sügisel saaki saada. Kui omal seemnekartul võtta, siis on vähemalt mingigi kindlustunne, et eesootaval talvel nälga ei jää.