Jõgevamaa Keskkonnateenistuse veespetsialisti Enn Selgise andmetel oli Pedja jões vahepeal veetase sama kõrge kui kevadiste suurvete aegu. “Kahjustuste kohta ei ole aga meile infot tulnud,” sõnas ta.
“Meil on savised mullad ja osa heina- ja viljapõlde on vee all. Mul koduaias on vesi kartulivagude vahel. Seetõttu on osa põlde veel mürgitamata ja heinagi ei ole saanud teha. Loomad sõtkuvad karjamaadel rohukamarat ja kui nii edasi kallab, siis hakkavad loomad koplitesse kinni jääma Samas ei ole ilmad silotegemist eriti mõjutanud,” kostis Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink.
60 hektarit rapsipõlde vee all
“Olukord on vilets. Meie põllud veel vee all ei ole, kuid on väga märjad ja pehmed, eriti turbamullased põllud. Tehnika ei pääse põllule. Vihmaga on väga raske isegi silo teha,” märkis ASi Perevara juhataja Alo Teder.
“Olukord kõige hullem ei ole, kuid siiski on üle 60 hektari rapsipõlde vee all,” teatas Torma POÜ tootmise üldjuht Aksel Simson.
Lisaks vihmale on kultuure kahjustanud ka sagedased rahehood. Näiteks läks Saarelt ja Kääpalt pühapäeva, 4. juuli õhtupool kella kuue ja seitsme vahel üle ligi kahekilomeetrilaiuselt rahepilv.
“Hästi tume äikesepilv tuli Tartu poolt üles. Hakkas sadama rahet, algul hõredalt, hiljem tihedamini. Raheterade läbimõõduks sain 12 millimeetrit. Kokku tuli sellest pilvest kolm rahehoogu. Väga raskelt said kannatada aiaviljad. Rahe peksis kartulivarred risti pooleks. Varajane kartul jääbki ilmselt põdema. Sügisene kartulisaak on ohus, sest rahehood panid kasvu seisma. Ma ei mäletagi, millal meie kandis nii tugevalt rahet sadas. Varjulistes kohtades oli veel hilja õhtul paks rahekord maas,” kõneles üle 30 aasta Kääpa vaatluspunktis ilmavaatlejana töötanud ja praegu ilmahuvilisena jätkav Silvi Priimägi.
Jõgeva ümbrus üks sajusemaid paiku
“Kogutud andmete järgi sadas juunis kõige rohkem Eestimaa kirdenurgas, Narva-Jõesuus 211 mm. Jõgeva ümbrus oli samuti üks sajusemaid paiku. Jõgeva SAI automaatilmajaam mõõtis juunikuu sademete hulgaks 207 mm. Jõgeva meteoroloogiajaam mõõtis Jõgeval juunikuul sademeid 183 mm, Siimustis 192 mm, Tabiveres 185 mm ja Elistvere 198 mm. Palju sadas juunis meie maakonna kesk- ja lõunaosas, suurel osal Tartumaast, Põlvamaa lääneosas ja Valgamaa kirdeosas. Vähem tuli juunikuu jooksul vihma vabariigi lääneosas. Saartel tuli aga paiguti ainult 57 mm,” teatas Jõgeva SAI agrometeoroloog ekspert Laine Keppart.
Eriti vihmased olid juuli esimesed päevad. Nii sadas Tallinnas nelja esimese päevaga 47 mm, Jõgeval aga kaheksa esimese päevaga 13,5 mm.
Laine Keppart märkis, et Jõgeva ilmajaama andmetel on juunis kõige rohkem vihma tulnud 1928. ja 1998. aastal. Siis mõõdeti sademete hulgaks 185 ja 192 mm
1928. aastal oli juba mai sajune ja ka järgnevad kuud, kaasa arvatud september olid vihmased. Alles oktoober oli normist kuivem.
1998. aastal eelnes vihmasele juunile normilähedaste sademetega mai. Järgnesid küllalt sajused juuli ja august. September oli seevastu aga väga kuiv.
“Alati sajuse näitena toodaval 1978. aastal oli juunis sademeid 80 mm ehk keskmisest 14 mm enam. Aga ka juuli, august ja september olid sel aastal väga sajused. Üldse on Jõgeva ilmajaamas mõõdetud kõige suurem sademete summa 1962. aasta augustis – 197 mm. Olgu siinkohal mainitud, et august on meil keskmisena aasta kõige sajusem kuu. Nii tuli eelmise aasta augustis Jõgeval 187 mm sademeid,” teatas Laine Keppart.
Juuni alguses valitses põldudel tugev põud. Rukkipõllul oli muld peaaegu kuni meetri sügavuseni tuhkjalt hall ning kuiv. Kultuurid hakkasid juuni alguses põuast kolletuma ja närbusid päevastel tundidel.
Viljasaak on veel lootustandev
Alates kaheksandast juunist alanud suured sajud olid kohe esimesel päeval väga sademeterohked. Vihma tuli üle 30 mm ja paiguti, näiteks Pärnu- ning Tartumaal isegi 60 mm. Esialgu parandasid need vihmasajud taimede kasvutingimusi, kuid juuni teisel poolel hakkas vihm juba liiga tegema. Tänu sellele, et muld eelnevalt nii kuiv oli, suutis maapind esialgu veel vee vastu võtta. Sadas ju peaaegu iga päev ? alates 8. juunist kuni jaanikuu lõpuni ? üle ühe millimeetri päevas.
“Ka juulis on Jõgeval olnud iga päev mõni suurem või väiksem vihmahoog,” tähendas Laine Keppart.
Suure õhuniiskuse tõttu hakkasid taimedel levima mitmed haigused, sealhulgas ka fütoftera. Niidetud rohi kippus maas ära mädanema. Madalamates põlluosades oli ajuti vesi loikudena peal.
Teraviljapõllud ei ole veel praegu Jõgeva ümbruses oluliselt lamandunud. Suviteraviljadele on jahedus isegi meeldinud. Kultuurid on tihedad ja viljapead pikad.
Ka Alo Teder ja Arvi Kink kinnitasid, et viljad väga lamandunud ei ole ja oodatav viljasaak on lootustandev, seda aga juhul, kui vihmasajud lõpevad.
RAIVO SIHVER
