Täiskasvanud töötute kutsenõustamisega tegeleb tööhõiveamet, kuid psühholoogilist nõustamist ning treeningut tööturul taas toime tulemiseks pakutakse ka neile.
Kõigepealt tehakse noorele kutsesuundumuse väljaselgitamiseks testid. Üks testidest selgitab välja noore vaimsed võimed ja oskused. Tehakse selgeks keeletaju, matemaatilised ja tajuvõimed.
Teise testi eesmärgiks on isiksuse omaduste uurimine. Nõustamiskeskuse projektijuhi Maire Püssi sõnul on kuus isiksuse tüüpi. Kui inimene teab, millisesse tüüpi ta kuulub, on tal kergem otsustada, millist ametit õppima asuda või kus tööle hakata. Need kuus tüüpi on: praktiline, intellektuaalne, sotsiaalne, artistlik (boheemlased), konventsionaalne (raamatupidaja tüüpi) ja ettevõtlik inimene.
Alati tasub mõelda varuvariandile
Kui noor on testi teinud, siis vesteldakse temaga, et kuulda tema soove. Seejärel arutatakse läbi, milline eriala talle sobida võib. Loomulikult on vestlus psühholoogiga soovitusliku iseloomuga, konkreetne otsus eriala valikul jääb siiski noore inimese enda teha.
Kui noor mingil põhjusel testi teha ei soovi, võib temaga lihtsalt rääkida. Vestluse käigus selgitatakse välja noore mõtted, soovid, oskused, huvid ja reaalsed võimalused.
Maire Püssi sõnul ütlevad osad testitegijad, et tulemus üllatab neid, osad saavad aga oma mõtetele ja arvamustele kinnitust. Enamik noori leiab, et testid olid nende jaoks vajalikud. ?Eks oma osa mängib ka võimalus tunnist ära saada, ühe testi tegemine võtab vähemalt poolteist tundi aega,? ütles Püss poolnaljatamisi.
Kui õpilane on jõudnud otsusele, milline eriala talle sobida võib, siis algab infotöö ehk konkreetse kooli ja eriala otsimine. Nõustamiskeskuses on olemas arvutid, kust huviline iseseisvalt või nõustaja abiga infot otsib.
Eelinfot õppimisvõimaluste kohta käivad noored kogumas Innovaatika messil Tartus ja Teeviidal Tallinnas. Maire Püssi sõnul on suur huvi kirjalike materjalide vastu, mis puudutavad kõrg- ja kutsekoolides õpetatavat. Karjäärinõustajad soovitavad õpilastel alati mõelda ka varuvariantide peale, isegi siis, kui neil on mingi väga kindel huvi.
On juhtumeid, et õpilane teab üsna kindlalt, mida ta tahab edasi teha, ka hinded on head, kuid test näitab hoopis midagi muud. Näiteks võib selguda, et nooruki võimed ei vasta sellele erialale või on tema koolihinded väga madalad, tegelikud võimed aga keskmised. See tähendab, et õpilane ei õpi võimetekohaselt.
On ka juhtumeid, mille puhul on koolilõpetaja keskmine hinne üsna madal, talle kooli otsides aga selgub, et ka paljudele kutsehariduslikele erialadele on konkurss mõnes koolis üsna suur, mõnel pool on sissesaamiseks vajalik isegi keskmine hinne 4,7.
?Peame ise olema koolides pakutavaga hästi kursis, et näiteks kutsekooli minna soovivale noorele nõu anda, mis teda ees ootab,? selgitas Maire Püss.
Koolid käivad end tutvustamas
Vestlused ja testid aitavad juba põhikooli lõpetades selgeks teha, kas noorel on spetsiifilisi huvisid, mida on õigem edasi õppida vastava suunitlusega koolis. Näiteks on soovitatud noortel minna edasi õppima spordi-, kunsti ja muusikakooli.
Mõned haridusasutused on käinud end ka ise koolides tutvustamas. Hiljuti käis näiteks Tartu Kutsehariduskeskus ennast tutvustamas Jõgeva Gümnaasiumis.
Jõgevamaa Nõustamiskeskusse on pöördunud ka tudengid, kelle peamiseks probleemiks on, et valitud eriala neid ei huvita ja nad tahavad seda vahetada. Mitmed üliõpilased räägivad, et nad kujutasid eriala ette hoopis teisiti. Sel puhul räägitakse noorega ja vajadusel testitakse, et koos välja selgitada, milline eriala ja kool õppurile kõige paremini sobida võiks.
Materjale jagatakse ka koduseks tööks. On olemas mitmesugused küsimustikud ja ülesanded, mis aitavad õpilase huvid, võimed ja oskused kindlaks teha.
Maire Püssi sõnul käivad nõustamiskeskuse töötajad ka koolides kohapeal õpilasi testimas ja nendega vestlemas, seda tehakse haridusasutuste kutsel. Karjäärinõustamist on õpilastele vajalikuks pidanud enamik Jõgevamaa koole.
EVA KLAAS
