Hommikul kui Karikakar
avas oma silmad,
oli juba Päikene
kauniks teinud ilma.
Päiksekiired kullased
silitasid lehti,
Pääsusilm pärjaga
Karikakra ehtis.
Sajajalgsed voodi ette
valged kingad kandsid,
Liblikad nii peenelt kootud
kleidi selga andsid.
Karukellad kaunistasid
laual seisvat vaasi,
Jänkud morssi valasid
Karikakra klaasi.
Lepatriinud laua peale
uhke tordi tõid,
Mesimummid Karikakra
ümber tantsu lõid.
Sipelgad nüüd lõpuks ka
sõna võtta püüdsid
ja siis viimaks üheskoos:
„Palju õnne!“ hüüdsid.
Autor: Külli Solnik
