Lõppeva nädala teisipäeval ja kolmapäeval kogunesid kangakudumishuvilised Värska kultuurimajja, kus toimus Vabariiklik Rahvakunsti ja Käsitööliidu ning MTÜ Seto Käsitüü Kogo ühistööna organiseeritud kangakudujate konverents. Teiste seas oli esindatud ka Põltsamaa Käsitööselts eesotsas selle juhi Anne Ütiga.
Anne Üti sõnul tulenes konverentsi ajavalik suuresti sellest, et Värskas on 6. mai ehk nn. vana jüripäev kõige suurem kirikupüha ja selle päeva hommikusest jumalateenistusest said osa võtta ka konverentsil osalenud.
Kahele päevale mahtusid mitmed huvitavad ettekanded koos vaibakudumiseks vajalike materjalide tutvustamisega. Esimesel päeval rääkis Anu Raud soojadest vaipadest, Christi Küti teemaks olid pulmavaibad. Vaike Reemann Eesti Rahva Muuseumist andis ülevaate Setumaa ja Võrumaa vanadest vaipadest, mis on näidistena olemas ka sealsete muuseumide fondides. Tegutsesid õpitoad, kus sai oma silmaga jälgida, kuidas Setumaal kangast kootakse.
Paljud, kes varem arvasid, et setu rahvariidepluusi käisel olev muster on sinna tikitud, said nüüd teada, et tegelikult on terve varrukas telgedel kootud.
Konverentsi teine päev oli pühendatud nüüdisaegsele kangakudumise tehnika ja võtetega tutvumisele. Tarmo Mäesalu, Kadi Pajupuu ja Monika Järg rääkisid sellest, kuidas nad õpetavad noori kõrgemates kunsti- ja käsitöökoolides. Tänapäevased kangasteljed on nö poolelektroonilised ning varustatud mitmete lisaseadmetega. Kõige enam huvi pakkus tänapäevaste väga erinevate materjalide kasutamine vaibakudumises.
Konverentsil osalenud said kangakudujate suurürituselt kaasa ka video näitliku õppematerjaliga.
Paljud vaibakudujad olid Värskasse sattunud esimest korda ja nad said lisaks konverentsil nähtule-kuuldule suure positiivse emotsionaalse laengu selle paiga kaunist loodusest. Kolmapäeva hommikul kohalikus õigeusukirikus toimunud jumalateenistusel pühitseti allikavett, mida kõik soovijad said koju kaasa võtta.
TOOMAS REINPÕLD
