«Külaelu on Kamaris olnud väga stabiilne. Siin olid ajalooliselt väikesed talud ja vaesed inimesed. Peredes kasvas palju lapsi, kellest mõned on jäänud ka kodukanti. Varasemal ajal mõjutas küla arengut oluliselt kirik. Siin tegutses ka Vennastekogudus, mis mõjus positiivselt rahva iseteadvusele,» rääkis Ines Kuusk, kes oli üks Kamari Haridusseltsi asutajatest.
Kamaris on elanud väga vanad suguvõsad, neist tuntumad on Reinbergid, kes olid kolm põlve koolijuhatajad.
Praegu saab Kamaris tööd 30-40 inimest. Suuremateks tööandjateks on puidutööstus ja põllumajandusühistu, samuti tegutseb palju füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on enamasti hõivatud põllumajandusega. Paljud käivad tööle Põltsamaa linna.
Nõukogude ajal töötas Kamaris aga üleliidulise alluvusega suurmajand, mis tegeles linnukasvatusega.
Kamari aktiivseimad elanikud olid leherahva saabumise ajaks kogunenud haridusseltsi ruumidesse, kus tegutsevad ka raamatukogu ja internetipunkt. Sama katuse all töötavad veel algkool ja lasteaed.
Klubiruumid on hoones olnud 1970. aastatest, siis kuulus klubi sovhoosile.
Tähtsal kohal laul ja käsitöö
Kamaris elab aktiivseid lauluhuvilisi naisi. Naisansamblis laulab 13 muusikahuvilist. «See on juba pigem koor,» ütleb ansambli vanim liige, 54-aastane Ines Kuusk. Ansambel on igal aastal osalenud Vooremaa lauluvõistlusel, kust on ära toodud ka mitu esikohta. Lauljad on esinenud paljudel valla üritustel ja kohalikel pidudel. Praegu harjutatakse hoolega, et laulupeol hästi esineda.
Kamaris on naisansambel tegutsenud juba 1970. aastate keskpaigast. Vahepeal lauluhuvi küll mõnevõrra vaibus ja ansambli tegutsemisse tuli paus.Taas tuldi kokku kuus aastat tagasi.
Kamaris on ka pikad näitemängu-traditsioonid. Praegu on näitemäng teiste tegevuste ees veidi taandunud. Küll aga kannavad traditsiooni edasi kõige väiksemad. Lasteaialapsed on igal aastal käinud etendustega, kust saab osa võtta iga mudilane, piirkondlikel laste näitemängupäevadel. Ka koolilapsed on saanud kaasa teatripisiku, suurematel üritustel osaletakse väikeste näitemängudega kogu külarahva ees.
Kamari naised on aktiivsed käsitöötegijad. Aasta tagasi avati käsitöötuba, kus on üleval ka kangasteljed. Viisteist aktiivset naist on seal kudunud kokku 125 meetrit vaipa. Käsitöötoa perenaine Leida Mändmets, kes ise selle töö meelde tuletanud, on valmis teisi huvilisi õpetama ja aitama. Eelmisel aastal tegutses tema juhendamisel ka lapitööring. Valmisid vahvad ja stiilsed padjad.
Projektide kirjutamisega on naistel õnnestunud õpinguteks raha saada. Põltsamaal on käidud tutvumas siidimaali, klaasimaali ning nahatööga.
Tähtis on leida tegevust lastele
Eelmisel aastal korraldas selts õpilastele töö- ja puhkelaagri. 26 last korrastas küla, terviserada ja staadioni, käidi ka puid ladumas. Haridusseltsi esinaise Kalli Kadastiku sõnul noortele küll raha maksta ei olnud, kuid nad said tasuta korraliku toidu ja võimaluse osaleda kõikvõimalikes meisterdamisringides. «Lapsed ei tahtnud õhtuti laialigi minna, panid majade juurde üles suure telklaagri,» meenutas Kadastik. Ka pidasid noored maha vahva lõpupeo ja käisid mitmepäevases tasuta laagris.
Projekte kirjutatakse Kamaris palju, ühega neist saadi raha ka lastele siidimaali õpetamiseks. Lasteaia juhataja Helle Eensalu juhendamisel saavad lapsed igal pühapäeval käsitööd õppida, joonistada ja maalida. Kamaris tegutsevad ka aktiivsed noorkotkad ja kodutütred.
Külarahval on traditsiooniks saanud paljusid tähtpäevi ühiselt tähistada. «Vastlapäeva oleme alati tähistanud, ükskõik kui vähe lund on. Kui maa paljas, on korraldatud ka käru veeretamise võistlusi, aga kukleid on küpsetatud alati,» seletavad külaelanikud läbisegi.
Nagu alati, on ka tänavu suur vabariigi aastapäeva pidu, kus esinevad rahvariietes lapsed. Traditsioonilised on ka sügisnäituste korraldamine, kevadel sõidetakse jalgrattamatkale või korraldatakse rattavõistlusi. Loomulikult ei jää tähistamata emade- ja isadepäev, samuti tullakse kokku kolmekuningapäeval ja jaanipäeval.
«Piirid haridusseltsi ja lihtsalt kultuurihuviliste vahel pole selged, sest liikmelisust ei ole kunagi väga oluliseks peetud. Ainult haridusseltsi üldkoosolek, mis toimub kord aastas, on mõeldud vaid seltsi liikmetele, ülejäänud üritused on lahtised,» rääkis Kalli Kadastik.
Mehed ei osale küll ringide töös, kuid kui on vaja nõu või jõuga abiks olla, on nad alati kohal, kiidavad naised. «Eks me veame ühte vankrit,» ütles Esku Soojuse töötaja, aktiivne seltsi liige Raimo Paas. Tema arvas ka, et eks naised on aktiivsemad ja oskavad rohkem aega leida.
Raamatukogu on küla süda
Seltsi ruumides tegutsevad internetipunkt ja raamatukogu. Raamatukogu püsib suures osas seltsi aktiivsusel ja soovil, uute raamatute ostmiseks tuleb raha jälle projektidest. «Oleme Adavere raamatukogu käepikendus, uudis- ja lastekirjanduse toome Adaverest Ise ostame peamiselt teabekirjandust,» rääkis infotoa perenaine Marju Kalbus. Raamatukogu külastajad saavad ka ajakirju ja ajalehti lugeda.
Internetti kasutab keskmiselt 100 inimest kuus. Sagedased külalised on siin lapsed, kes käivad peamiselt koolitööd tegemas. Ka vanemad inimesed suhtlevad e-maili abil laste ja lastelastega.
EVA KLAAS
