Põltsamaa lähistel on kujunenud sealse piirkonna populaarseimaks supluskohaks Kamari paisjärve äärne supelrand. Tänavu sai selles paigas teoks teine Kamari Veetrall, mille algatajaks ja läbiviijaks on Kamari Haridusselts. Ühe sajuhoo ilmataat veetrallitajatele küll saatis, kuid võrreldes pühapäevase ilmaga võivad veetralli korraldajad taevataati tänada ning tunnistada, et too neile armuline oli.
“Loomulikult oleme me ürituse õnnestumiseks endast parima andnud. Kuid öösel ma sellegipoolest magada ei saanud, sest ilmateated selleks võimalust ei andnud. Nooremaid inimesi ilm kindlasti niipalju ei sega, kuid vanemad inimesed jaheda ilmaga siia tulla ei taha,” rääkis ürituse peakorraldaja Kamari Haridusseltsi juhatuse liige Liia Lust.
Tänavu olid veetrallil oma autot tutvustamas ka Piiroja rallikrossiga tegelevad inimesed, samuti lisati ürituse päevakavasse üle järve ujumine ning üles oli pandud ka infotahvel, kust huvilised said lugeda, millised on õppimise võimalused Põltsamaa Ametikoolis.
Tänavu oli veelõbustuste vastu huvi tundvaid inimesi sõidutamas kaks kaatrit, mille järel veetavatel veeatraktsioonidel soovijad lustida said.
“Mul on tõsiselt hea meel selle üle, et vaatamata esimesele ujumisvõistlusele võttis sellest osa 11 võistlejat. Ka kalastajate hulgaga võib rahule jääda,” rääkis Liia Lust.
Püügiõnn oleneb kogemustest
Kamari Veetrall algas seekordki kalapüügivõistlusega. Võistluste kohtuniku Tiit Oja sõnul võttis osa kümme võistlejat. Tänavused kalasaagid osutusid mullusega võrreldes suuremaks nii koguseliselt kui suuremate välja püütud kalade osas. Olgugi, et tänavu alustati kala püüdmisega varem, ei ole see võistluste kohtuniku sõnul suurema saagi põhjustajaks. Nii suurema välja püütud ahvena kui kogusaagi eest viis võidu koju Põltsamaa tuntud kalastaja Uno Allikhein.
“Arvestades seda, et mina püüdsin kaldalt ja mitmed teised võistlejad olid paadiga järve peal kala püüdmas, võin oma tulemust väga heaks pidada,” lausus võitja. Kalamehe sõnul ei välista ta võimalust, et hangib endale järgmiseks aastaks samuti paadi, sest järve kaldaäärne osa on kõikjal rohtu kasvanud. Vesiratast oleks küll olnud võimalus kasutada, kuid see pole Uno Allikheina sõnul kuigi hea vahend kala püüdmiseks.
Allikhein ütles, et kalastamise juures on määravaks kogemused. “Mina olen kala püüdnud mitukümmend aastat ja eks see on nii mõndagi õpetanud,” rääkis võidukas kalamees. Allikheina kogusaagiks oli ligi poolteist kilo, mille hulka mahtus üks haug ja ahvenad. Suurimaks väljapüütud kalaks osutunud ahven kaalus peaaegu
Võidukad ujujad tahavad aasta pärast taas võistelda
Erinevalt eelmisest aastast korraldati seekordsel Kamari Veetrallil ka üle järve ujumise võistlus, mis sai alguse järve paisupoolsest servast. Naistest ujumises kiireimaks osutunud Grete Tõnne lausus, et eks enne vette hüppamist oli ikka natuke jahe.
“Hommikul jooksin ma
“Minu jaoks oli üle järve ujumine väga tore ettevõtmine ja võimalusel tulen siia aasta pärast uuesti võistlema. Pole mõtet peljata oma koha pärast, vaid tähtis on see feeling, mis pärast ujumist tekib.”
Üle järve ujumisel kiireimaks meheks ja võistluste võitjaks osutunud Lauri Tammel lausus, et ta on Kamari Haridusseltsi korraldatavatel sportlikel ettevõtmistel varemgi osalenud. “Tegelikult käisin ma siin kolmapäeval n-ö luuret tegemas ja teadsin ette, et vesi on natuke jahedavõitu. Oma sõnul käis ta veetrallile eelnenud nädalal tihti ujumas. “Umbes poole distantsi peal tundsin, et kuidagi jahe on. Rannaäärne osa järvest on ka üsna vetikaid täis, aga selle eest saarte lähedal on päris mõnus ujuda. Alustasin ujumist rahulikult ja kui poole peal märkasin, et minu kõrval pole ühtki konkurenti “summimas,” siis ka sama rahulikult lõpetasin,” rääkis ta. Lauri Tammel võiduajaks mõõdeti 8 minutit ja 12 sekundit.
Parima veesõiduki meisterdajatel nappis aega
Kõige meelierutavamaks sündmuseks kujunes taas isevalmistatud veesõidukite võistlus. Võistlusel osales kuus isetehtud sõidukit, millest kaks olid Kamari noorte valmistatud ühesugused pilliroosüstad. Publiku eriauhinna pälvis puidust valmistatud veesõiduk nimetusega “Tixur”, mis küll selle ekipaažile esikohta ei toonud. Kiireimaks veesõidukiks osutuks hoopis jalgratta moodi välja nägev veesõiduk, mille sarnaseid nn karakatte Peipsi järve ääres näha võib.
Žürii otsusest tulenevalt oleks küll võinud esikoht minna üldse mitte kõige kiiremaks osutunud sõiduriistale. Kui veesõidukite veel püsivus, välimus ja disain ning tehniline teostus kolmeliikmelise žürii iga liikme poolt hinnatud sai ning boonuspunktid sinna juurde liideti, selgus, et esimeseks osutus siiski kõige kiiremini distantsi läbinud veesõiduk. Tegelikult langesidki žürii liikmete hinnangud vähemalt esimese kolme parema hulka tulnud veesõiduki puhul kokku.
Kiireimaks osutunud veesõiduki tüüri hoidnud Markus Savotškin ütles, et nad ehitasid selle sõiduki isaga kahe peale. Markuse sõnul oli veesõiduki lahenduse väljamõtlejaks tema isa. Alguses proovisid nad sõiduki liikuma panna ilma mootorita. Katsetamise järel selgus, et ainult vändates head tulemust ei saavuta ja seetõttu lisasid nutikad mehed veesõidukile ka mootori. Markuse isa Vladimir Savotškini sõnul oli neil sõiduki valmistamiseks napilt aega, sest alguses polnud ta kindel, kas selline võistlus tänavu üldse tuleb. Vladimiril oli abiks tema tubli keevitajast vend ning poeg ja sõiduki meisterdamiseks kulud umbes neli päeva. Tegelikult oli Savotškini meespere poolt võistlustules veel teinegi sõiduk, mis küll distantsi edukalt läbi sõitis, kuid samas viimaseks jäi.
Veetralli külastajana jälginud ja sellest osa saanud Eveli Jõesoo ütles, et on püüdnud osa saada kõigest, mida pakutakse. Jüri Kukk Eskust lausus, et temalgi on sellise veetralli korraldamise üle hea meel. “Ootan, kui see ujuv saun ringsõidult tagasi tuleb, siis tahan ka ise sellega sõitma minna. Minu arvates on väga tore, et meil siin Kamaris selline suvitamise koht olemas on. Muidu tuleks ju suvitamiseks kuhugi kaugele hakata sõitma,” rääkis ta.
Küllap siis aasta pärast taas uus veetrall tuleb. Selle korraldamise vajaduses pole põhjust kahelda, sest päeva peale paisjärvega külgneva tee ääres pikenes sõidukite rivi pidevalt.
“Öösel ma küll mõtlesin, et järgmisel aastal me enam veetralli ei korralda, kuid hommikuks minu mõtted muutusid. Küsimusele, kas Kamari Veetralli jätkumises võib kindel olla, vastas Liia Lust pika mõttepausi peale: “Kuhu me ikka pääseme. Kui juba veetralliga alustatud sai, tuleb sellega ka edasi minna.”
i
TOOMAS REINPÕLD
