Paisjärve tervendamise esimene etapp läks maksma 5,9 miljonit krooni, millest suurem osa tuli Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIKi) kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDFist). Esimese etapi käigus veeti järve põhjast välja 157 000 kuupmeetrit pinnast: põhiliselt muda, aga ka moreeni. Tükati tuli paekihtigi eemaldada: sealt, kus tulevikus hakkab kulgema veesuusarada. Viimase all peab nimelt olema vähemalt 1,8 m vett.
Tänu kuivale suvele kujunesid tühjaks lastud paisjärve põhja koorimine ja pinnase väljavedu eeldatust lihtsamaks. Näiteks spetsiaalsete peale- ja mahasõiduteede rajamisele ei tulnudki eriti aega raisata, sest masinad pääsesid vaat et igalt poolt läbi. Väljaveetud pinnasega kindlustati järve kaldaid ja järves asuvaid saarikuid, ent seda veeti ka teisel pool teed asuvatele vallale kuuluvatele maatükkidele ning juhul, kui omanik vastu polnud, ka eramaadele.
Kadunud kahv
“Tänu ilusale ilmale ja pikale päevale said mehed iga päev kella seitsmest seitsmeni tööd teha. Üks ekskavaator töötas tavaliselt öötundidelgi,” ütles OÜ Vändra MP objektijuht Jüri Kallasmaa.
Midagi väärtuslikku süvendajad tema sõnul järve põhjast ei leidnud, küll aga vanu rehve, kodutehnikat, raudkange ja mõned huligaanide poolt vette visatud Põltsamaa linna prügikastid, mille jõgi järve kandnud. Üks kalamees käinud lootusrikka näoga ka oma järve pillatud kahva otsimas, ent läinud lõpuks ikka tühjalt tagasi.
“Töö on tehtud korralik ja meie oleme tulemusega rahul,” ütles Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. “Tõsi, ühe järveäärse kinnistu omanik kurtis, et süvendamistööde käigus on suured masinad tema majani viiva tee ära lõhkunud, ent loodetavasti on ta nõus pisut kannatama: see tee on plaanis korda teha tööde teisel etapil. Pealegi on kõnealune maja kasutusel vaid suvekoduna.”
Kohe edasi
Kuna KIKi nõukogu on juba otsustanud, et Põltsamaa vallavalitsus saab ERDFi raha ka järve tervendamise teiseks etapiks, siis ei hakata erinevalt esialgsest plaanist järve vahepeal üldse vett täis laskmagi. Tervendamise teine etapp näeb Toivo Tõnsoni sõnul ette Kamari paisjärve taset reguleerivate paisrajatiste rekonstrueerimist ja alumise, väiksema paisjärve puhastamist. Tänavu süvendatud ülemisele paisjärvele rajatakse ka liigveelask, mis aitab paisu võimaliku ummistuse korral üleujutust ära hoida.
“Riigihankekonkurss on juba välja kuulutatud,” ütles Toivo Tõnson. “Nii et pärast 16. novembrit selgub, kes hakkab teise etapi töid tegema ja kui palju need maksma lähevad.”
Kuna talvel on betoonitööde tegemine raskendatud ? aga paisude ja sillaaluste tammirajatiste rekonstrueerimisel on suur osakaal just betoonitöödel ?, ei aita esimese etapi ennetähtaegne lõpetamine kuigi palju kaasa teise etapi lõputähtaja ettepoole nihutamisele.
“Teise etapi tööd peaksid tehtud saama 2007. aasta septembri lõpuks,” ütles Toivo Tõnson. “Siis lastakse ka järv uuesti vett täis.”
Eelpool nimetatud veesuusaraja, teenindushoone jms väljaehitamine kuulub alles tööde kolmandasse etappi, mille käivitumine sõltub sellest, kas ja kui palju projektiraha saadakse. Poolteist aastat tühjana seisnud järve kalavarude taastamine võetakse ette aga kohe pärast teise etapi lõppu.
“Võrtsjärve limnoloogiajaama teadurid teevad juba praegu eeltööd ja uurivad, kui palju ja missuguseid kalu oleks mõtet Kamari järve lasta,” ütles Põltsamaa vallavalitsuse maa- ja keskkonnanõunik Ain Valu.
Lisaks kalameestele rõõmustab puhtaks saav järv kindlasti suplejaid.
“Kui Jõgevamaa vooremaastikule jäävas osas on ujumiseks sobivaid järvi rohkesti, siis Põltsamaa kant on ujumiskohtade poolest suhteliselt vaene,” ütles Toivo Tõnson. “Ka silmale on korras järv ilusam vaadata.”
RIINA MÄGI
