Jõgeva linnapea Kalmer Lain külma ei karda – ta teab, kuidas sooja saada. Lain on Eesti üks sportlikumaid omavalitsusjuhte, kes propageerib tervislikke eluviise ja klassikalist peremudelit. “Coca-Colat ja kohvi ma ei joo, friikartulit ei söö ja teksaseid ei kanna. Mul on üks naine ja ma kasvatan omaenda lapsi,” tõi ta mõned näited.

Kalmer Lain on sündinud Paides, kuid ta oli nelja-aastane, kui pere Jõgevale kolis. Jõgeval on praegune linnapea käinud nii lasteaias kui koolis ja siin alustas ta ka ettevõtjana.

Lõpetanud 1986. aastal Jõgeva 1. Keskkooli, läks Lain vabatahtlikult-sunniviisiliselt Vene sõjaväkke. “Kuna sellest pääsu nagunii polnud, otsustasin, et parem juba kohe. Kui kaks aastat hiljem tagasi tulin, puhusid siin juba tunduvalt vabamad tuuled ja 1989. aastal tegin koos sõbraga oma eraettevõtte.”  

Hamburgeriputka ja Valio jäätis

Kalmer alustas kakskümmend aastat tagasi Jõgeva esimese erabaariga “Carmen“, mis asus praeguse “Sinu pubi” all ja mida ta pidas koos sõbraga. Äri läks hästi ja peagi tuli juurde ka värvikauplus, mis kasvas ehitusmaterjalide kaupluseks.

Ettevõtluse perioodi on huvitav meenutada: “Täna olen juht, aga kui alustasime, siis oli üks omanik letis, teine tagaruumis, tegi süüa, koristas jne. Oleme kõik etapid läbi teinud, üks päev üks, teine päev teine, nii mitu aastat. Ka põrandaid pesime ise ja ettevõte arenes kogu aeg. Tol ajal olin ma rakkes seitse päeva nädalas. Õppimine polnud noorte hulgas nii populaarne kui praegu ja mulle meeldis teha asju, mida teised polnud teinud. Meil oli esimene hamburgeriputka ja me müüsime esimesena Valio jäätist.

Oli defitsiidi aeg, kui 1993. aastal tuli “Carmenisse“ üks tuttav, kes otsis ettevõtjat, kes hakkaks remondivärve toonima. Selleks vajalik masin maksis tollal mitme auto hinna, maksaks sama tänagi. Tundsime kohe, et need oleme meie, ja algas koostöö värvitehasega.”

Värviteema on Kalmerit saatnud elu läbi. “Koolivaheajal värvisin Jõgeva linnas laste mänguväljakute atraktsioone. Enne sõjaväge vedasin Kosmosest KEK-i sööklasse toiduaineid. Kui sõjaväest tulin, siis olin ehitusjaoskonnas ehitusmaterjalide väljavedaja, jälle vedasin põhiliselt värve. Pool aastat olin selle värviauto peal ja siis tegime oma firma.” 

Viimased 13 aastat on Kalmer Lain käinud koos Eesti paremate Vivacolori värvimüüjatega Vormelit vaatamas, sattunud nii Brasiiliasse kui Hiinasse ning kuigi ta pole kunagi saanud Vormeli tagaruumidesse, millest on kahju, on maailma nägemine  kasuks tulnud.

Kalmer Lain pole praegu enam seotud toitlustamisasutusega, talle kuulub ehitusmaterjalide müük neljas linnas: Jõgeval, Põltsamaal, Paides ja Türil.  

Süda on Jõgeval, Tartus käib puhkamas

2002. aastal astus Kalmer Lain Tartu Ülikooli majandusteaduskonda ärijuhtimise erialale.

“Olin nii palju teinud, et tekkis mõte teada saada, kas see kõik teoreetiliselt ka nii on. Mõtlesin, et inimesel peab kõrgharidus olema ja soovisin lisada praktilisele tegevusele ka teoreetilise lähenemise. Tahtsin aru saada, kas need on omavahel seotud või ei ole,” põhjendas ta oma otsust.

Aasta 2005 oli Kalmerile sündmusterohke: ta lõpetas ülikooli, astus magistriõppesse, tuli poliitikasse ja hakkas maja ehitama. Jõgeva linnapea pere elab Tartus juba kümmekond aastat. Lapsed käivad Tartus koolis ja abikaasa töö on samuti seal. Kalmer on rahul, sest tema pere aktsepteerib tema Jõgeva- ja külmaarmastust igati. “Minu naisel on hea meel, et mees on aktiivne, mitte ei käi kaheksast viieni tehases tööl ega oota kindlal ajal süüa,” kinnitas Kalmer.

Niisugune elurütm, et töötada Jõgeval ja elada kaks päeva Tartus, on Kalmeri sõnul ideaalne. On pool tundi autosõitu, kus lähed kodusest rollist töörolli üle ja vastupidi: ei lähe koju töömõtetega, vaid jõuab vahepeal värskeid mõtteid koguda.

“Hingamisruum peab olema. Pidevalt Jõgeval olemine väsitaks kindlasti ära. Nüüd elan nii, et minu süda on täna siin, Tartus käin aga puhkamas.” Ema elab tal kaheksa kilomeetrit Jõgevalt eemal, ka seal on hea käia pingeid maandamas. 

Omad lapsed ja üks naine

Kalmerile meeldib perega automatkadel käia ja nad on  läbi sõitnud Läti, Leedu,  Soome, Rootsi ja Norra. Kaks aastat tagasi käisid Lainid oma autoga Itaalias ja Austrias. Nad rändasid ka läbi Saksamaa, otsides paiku, kus pereisa kunagi sõjaväes viibis.

“Dresdeni kõrval on väike linn, kus on betoonsamba otsas lennuk ja juures selgitus, et siin oli Vene armee siis ja siis,” meenutas Kalmer, lisades, et tema sellist mälestusmärki ei mõista ja pigem võiks plats okupantidest puhas olla.

Ta tunnistab, et ei saa aru ka sellest, mis täna eesti pereelus toimub. “Naisi vahetatakse nagu aluspesu, aga tavaliselt see vahetus ju midagi ei anna. Kui pere on koos, tuleb seda hoida. Ma ei ihka sellist elu, nagu näen ümberringi. Ma naudin seda, et mul on omad lapsed ja üks naine. Ju on mul nendega vedanud – olen oma pere üle uhke,” rääkis Kalmer. Tal on 16-aastane tütar ja 10-aastane poeg. Farmatseudiharidusega abikaasa töötab ravimiesitlejana.

“Ta on Lõuna-Eestis ravimifirma müügiesindaja, aga ta müüb apteekidele ravimeid. Oleme naisega mõlemad seda meelt, et inimene peab ise oma tervise eest hoolt kandma. Me pole haiged olnud, suudame ise ennast ravimteedega ja meega ravida. See, kas inimene jääb viirustesse ja nakkustesse, on tegelikult tema enda kätes. Olen sportlik, toitun korralikult, olen terve elu nii kasvanud ja toimetanud.  Kohvi ma ei joo, jätsin maha, aga kibuvitsateed joon iga päev,” rääkis pereisa.

Lainide pere lapsed mängivad sulgpalli ja käivad koolivaheajal koos isaga Soomes suusatamas. Et tütar on olnud ka kauplustes abiks, tahtis ka poeg müüjaõpilaseks tulla, et oma raha teenida.

“Poiss tegeleb kõikide asjadega. Ta tuli kaheksa-aastaselt müügisaali, lips ees. Hiljuti tellis endale ülikonna, tahab olla minu moodi.”   

Soovitab kana ja kala

Kalmer saab hakkama ka kõikide maatöödega, oskab  siga tappa ja teab, kuidas liha lauale tuleb.

“Metssea barbeque on kõige parem, aga mul on veel õige ahi ostmata. On küll unistus kunagi hakata liha küpsetama, aga see eeldab poolepäevast protseduuri. Kui armastuse ja hoolivusega teed, kulub liha valmistamisele ikka neli-viis tundi,” rääkis ta.

Linnapea soovitab palju kanaliha ja kala süüa, sest ka kaalu peab jälgima. “Kui ise usud mingitesse asjadesse, siis nii ongi,” kinnitas Kalmer. Ta on endale südameasjaks võtnud inimesi spordi juurde suunata, samuti selgitanud, et ka näiteks pidulike vastuvõttude laudadel võiksid olla tervislikud suupisted.  

Jäähokit mänginud lapsest peale

Kõige enam tegeleb Jõgeva linnapea aga jäiste ja talviste asjadega. Jäähokit on ta mänginud lapsepõlvest peale ja kuulub praegugi kohalikku hokimeeskonda, olles selle kapten.

Eelmisel aastal sai ta Lõuna-Eesti harrastajate liigas Jõgeva hokimeeskonna koosseisus parima mängija tiitli.

Küsimus, milliseid spordialasid ta elu jooksul harrastanud pole, paneb Kalmer Laini hetkeks mõtlema. “Ma pole teivast kunagi hüpanud. Ja bobikelku pole ka proovinud.”

Viimastel aastatel on Kalmer Lain tulnud tennises kaks korda Jõgeva maakonna meistriks üksikmängus ja ka paarismängus. Just tema  eestvõttel ehitati Jõgevale tenniseväljakud, kuid koduväljakul võisteldes on tema seni kõrgeim autasu olnud hõbemedal, kuigi segapaarismängus tuli kuld.

Eestis on tema kinnitusel aga teisigi linna- ja vallajuhte, kes palju sporti teevad. „Kalju Kertsmik Järvamaal, Meelis Mälberg Otepääl, Elva linnapea Reno Laidre jne,” loetles Kalmer. 

Poliitikas tuleb eesmärke seada

Praegu elavad Kalmeri ettevõtted tagasihoidlikus rütmis. “Me ootame uut tõusu,” kinnitas omanik. 

“Seljatagune on mul olemas, aga samas võib ettevõtja ju samuti iga hetk pankrotti minna, sest äritehingud on kahe osapoole vahel ja kunagi ei tea, mis teine pool teha võib. Pankrott on ju lihtsalt üks majandusnähtus.” 

Poliitikasse ei sattunud Laini sugune mees muidugi mitte juhuslikult. Ettevõtjana oli ta n-ö reformimeelne juba varemgi, erakonda astus aga 2002. aastal, kuid ei jõudnud  tollastel valimistel osaleda, sest oli Tartusse sisse kirjutatud.

2005. aastal sai temast Jõgeva linnavalitsuse liige, sügiseste valimiste järel abilinnapea.

“Loomulikult mõtlesin ma juba siis, et miks mitte tulevikus olla ka linnapea,” tunnistas Kalmer Lain lihtsalt. Kui tahad poliitikas olla, tuleb ka eesmärk seada, siis on kõik võimalik. Ja ühe tooli peale ei maksa liiga kauaks istuma jääda. Nii 5-6 aastat on mõistlik aeg, siis võiks vaheldust otsida, muidu läheb rutiinseks,” selgitas Lain, kes ei tee mingit saladust sellestki, et tema järgmine eesmärk on Riigikokku saada, kuid enne soovib ta Jõgeva linna edukalt masuperioodist tõusu juhtida.

“See on huvitav väljakutse, selle meeskonnaga ja eelarvega, mis on, tuleb hakkama saada.”

2005. aastast juhib Kalmer Lain ka Reformierakonna Jõgevamaa organisatsiooni.

“Poliitikud teevad valikuid, et võimule saada. Isegi kui me lähiajal jäähalli ei saa, saan ma linnapeana asja arendada, sest eskiisprojekt meil juba on ja loodud on ka annetuskeskkond. Minu jaoks on oluline, et Jõgeva saaks turvalised rattateed ja terviseraja, et inimesed saaksid ennast maha laadida. Ma tahan jäähalli, tundugu see täna võimatu. Vaatamata sellele, mis täna räägitakse, olen ma ikka seda meelt, et Jõgevale peab tulema jäähall, sest mis külmalinn me oleme, kui isegi talvemõnusid ei saa pikemalt nautida. Ja kuigi ma ise pole rahvatantsu- ega laulumees, on mulle oluline, et traditsioonid püsiksid. Neid, kes eesti rahvakultuuriga tegelevad, tuleb toetada.”

Kunagi käis Kalmer ka segakooris laulmas, aga Kaarel Tetsmann vihjanud, et pole mõtet eriti pingutada. Nüüd kutsutakse linnapead nii meeskoori kui ka kammerkoori laulma, sest meeshääli olla vähe… Lapsepõlves käis Kalmer ka tantsuringis, võttis osa võistlustest jne. Täna õpib Jõgeva linnapea seltskonnatantsu ja on üks väheseid omavalitsusjuhte, kes oskab vähemalt kümmet tantsu. “Tangos teen “Harju keskmise” ära,” kinnitas ta. 

Spontaanselt Veerpalu fänniks

70 aastat tagasi mõõdeti Jõgeval Eesti külmarekord: –43,5 °C. Kümmekond aastat tagasi võtsid ettevõtlikud talispordisõbrad külmalinna temaatika üles. Aasta hiljem käis suusainimestest sõpruskond, kuhu kuulus ka praegune linnapea Kalmer Lain, Lahti MM-il.

Andrus Veerpalu fännklubi tekkis seal täiesti spontaanselt. Suusatamine ja jäähoki on Kalmerile alati südamelähedane olnud, aga Lahtisse mindi esialgu hoopis Kristina Šmigunile kaasa elama. Juhuslikult tuli aga vihje, et hoopis Andrus Veerpalul on medalilootust ja nii valmistasid Jõgeva mehed kibekiiresti oma plagu.

“Ostsime suured punased ümmargused kelgutamisalused ja maalriteipi. Täpselt niipalju, et saime kirjutada: “Veerpalu I“. Olime kõikides televisioonides üle Euroopa oma fänlusega pildis, sest meil olid piletid peatribüünil,” jutustas Kalmer. Järgmistel maailmameistrivõistlustel on Veerpalu fännidena kohal käidud juba korralike reklaamplagudega, millele fännid hiljuti ka autogrammid peale said: mullu septembris kohtusid nad Andrus Veerpaluga ametlikult silmast silma. 

Propageerivad külma

Laini sõpruskond hakkas käima ka Otepääl toimuvatel maailmakarika etappidel ja  2003. aastal sündis just Otepää etapi ajal uue sajandi külmarekord, mis mõõdeti samuti Jõgeval — külma oli 35 kraadi. Tekkis mõte külmateemat Jõgeval tõsisemalt arendama hakata.

“Me küll lähme ühest keskkonnast teise, sõidame puhkama, aga sageli mõtleme ka seal ikka Jõgeva asjadele. Alati, kui ettevõtjad koos on käinud, oleme mõelnud, mis see Jõgeva linna lugu võiks olla ja ega eriti säravaid ideid varem pole olnud. Tol hetkel olime neljakesi: peale minu veel Margus Oro, Andres Baida ja Rein Mõts, hiljem liitusid meiega ka Raul Taul, Andres Stein ja Jako Jaagu,” meenutas Lain.

Otepäält tagasi jõudes andnud maavanem Oro läbi maavalitsuse pressiesindaja isegi teemakohase pressiteate, mille peale tollased linnajuhid esialgu väga ära ehmatanud.

“See teema tuli ootamatult. Külm tundub esmalt negatiivne. Meie aga olime ju ettevõtjad, ega me väga sügavalt selle üle ei mõelnud.”

Külmamehed hakkasid kohe ka oma MTÜ-d asutama, mille nimeks sai loomulikult -43,5.

“MTÜ -43,5 sai lõplikult vormistatud alles 2007. aastal,” täpsustas ta. 

Räägivad ilmajaamaga läbi

43,5-el on täitsa tavaline MTÜ põhikiri, kirjas on seal mitmed üritused, turismi arendamine ja loomulikult külma populariseerimine.

Täna peetav Jääpurikafestival on juba kolmas, kuid kahel esimesel korral pole idee autorid saanud festivalil jääpurikaid kasvatada, sest pole olnud piisavalt külm.

 “Varem oleme festivali pidanudki Mustvee maantee 19, kus praegu ilmavaatlusi tehakse, kuid et seekord möödub just 70 aastat külmarekordist, siis teeme tänavu ürituse Jõgeva kesklinnas,” selgitas linnapea. MTÜ 43,5 on selleks puhuks andnud välja ka külmalinna tutvustava raamatu.

Kalmer Lain on kindel, et külmal pole ainult negatiivne pool, vaid see võib ka positiivne olla.

“Et me ise selle idee välja käisime, siis see tähendab ka vastutust. Õnneks on linn aja jooksul ideega kaasa tulnud. Minu enda kõige suurem unistus on, et kohalikud ettevõtjad hakkaksid külmast ka kasu saama. Tuleb mõelda, kuidas külmast võitu saada, valmistada niisuguseid tooteid ja meeneid, millega sooja saab! Miks mitte levitada teavet, et kõige soojema kampsuni saab Jõgevalt! Või on see hoopis kaminapuu, armastusega kasvatatud ja Jõgeval pakendatud. Toodetele, mis sooja annavad, tuleb külmalinna lugu kindlasti juurde panna – see on ettevõtja nutikuse küsimus.”

Andrus Ansip, peaminister: “Kalmer Laini soovitasin Reformierakonna liikmeks kümmekond aastat tagasi. Olin siis Tartu linnapea ja tema tubli eraettevõtja. Viimastel kohalikel valimistel Kalmerile antud häälte arv näitab, et linnaelanikud usaldavad teda. Jõgeva on viimastel aastatel tublisti arenenud. Usun, et kui ta seda tahab, saab Kalmerist kindlasti Riigikogu liige või miks mitte ka minister.”  

Ulvi Lain, abikaasa: “Usun mõttetera, mis ütleb, et seesmine jõud on see, mis määrab, kellest saab võitja ja kellest kaotaja. Võitjad on need, kes tõeliselt kuulavad oma südames olevat tõde.” 

Kalmer Laini elukäik

1968 – sündis Paides

1974 – 1986 Jõgeva I Keskkool

1990 – 1993 AS Carmen kommertsdirektor

1993 – 1996 Gamer Kaubanduse OÜ kommertsdirektor    

1996 – 2005 Gamer Kaubanduse OÜ tegevdirektor

2005 –  lõpetas Tartu Ülikooli ärijuhtimise diplomiõppekava, alustas magistriõpinguid

2005 – 2009 Jõgeva abilinnapea

2009 Jõgeva linnapea                                                  

MTÜ “Miinus 43,5“, Lions Jõgeva Klubi, Eesti Reformierakonna, Järva Ettevõtjate Seltsi ja Jõgeva Ettevõtjate Klubi liige.

Huvialad: sport, reisimine, matkamine, lugemine.

iii

JAANIKA KRESSA