Jõgeva linnavolikogu kinnitas hiljuti linnavalitsuse esitatud eelarve esimese lugemise. Eelarve on võrreldes eelmise aastaga 30 protsenti väiksem ja linnapea Kalmer Laini sõnul on tegemist päris korraliku langusega, mis paneb linnavalitsuse tõsiselt pingutama.
Kust siis on võimalik kokku hoida? Kas hakatakse kärpima palku või hakatakse koondama?
Kõik linna asutused peavad oma kuluread uuesti üle vaatama. Kuigi nad on eelmise aasta keskel juba kärpeid teinud, peavad nad seda veel tegema, sest Jõgeva linn on oma allasutuste palgafondi 10 protsenti vähendanud.
Tuleb kas majanduskulud ja inimeste arv üle vaadata või palku langetada. Kumba teha, selle oleme jätnud asutuste juhtide otsustada.
Kas linnavalitsus ka oma palka hakkab kärpima? Kuuldavasti on juba lisa- ja staažitasude ärajätmine pahameele esile kutsunud.
Jõgeva linnavalitus valitsusasutusena on võtnud seisukoha, et 2010. aastal ei saa me lubada ühtegi lisatasu ega kompensatsiooni. Seda otsustas volikogu juba oma viimasel istungil eelmise aasta lõpus, et staažitasusid ei maksta. Järele ongi jäänud vaid palk ja meie soov on, et seda ei peaks kärpima. Pigem tuleb siis vajadusel struktuur üle vaadata.
Pahameeleks pole põhjust. Soovime ju vaid otsida kokkuhoiukohti. Siiamaani on lahedalt elatud, nüüd tuleb mõnda aega ka kitsamalt läbi ajada.
Kuidas jääb erakorraliste toetustega lastele?
Teeme jaanuarikuu volikogusse muudatuse, et sünnitoetust 5000 krooni makstakse Jõgeva linnas nüüd kahes osas. Esimese osa saab kohe ja teise maksame välja aasta pärast. See kinnistab elanikkonda. Ranitsatoetus on meil ikka 1500 krooni.
Kuidas need otsused vastu võeti, kas koalitsiooni hulgas oli ka vaidlusi?
Koalitsioon oli kohe seda meelt, et on vaja kärpida ja meil on kohti, kus on võimalik kokku hoida. Olime üsna üksmeelsed ja erilisi vaidluskohti ei tekkinud. Vaidlusi oli vaid selle ümber, et alati, kui on kitsas käes, kiputakse esmalt hariduse ja kultuuri kallale minema. Ometi on ühised ettevõtmised just need, mis aitavad inimesi raskel ajal koos hoida. See, et spordilt ja kultuurilt võeti 30 protsenti maha, tekitas vaidlusi. Ka majandusvaldkond sai tõsise löögi – kohati isegi 40 protsenti.
Millised kultuuri- ja spordiaasta üritused on ees ootamas?
Sel aastal peaks Jõgeval toimuma Kergejõustiku Kuldliiga. Loomulikult on meil kavas linnapäevad, Jõgevatreff, Küüslaugufestival, Jääpurikafestival ja traditsioonilised Alo Mattiiseni ja Betti Alveri päevad. Kuid arvestama peab väiksemate toetustega
Kultuuri ja spordi osas on täna juba nii palju kärbitud, et pole enam kusagile minna. Tulumaksulaekumine väheneb samuti, pea kümme miljonit omatulu vähenemist on päris suur number. Väga palju asju jääb tegemata, kerge meil pole ja ega 2011 ja 2012 ka kergemad tule. Aga siis me ehk juba oskame piskuga läbi ajada, praegu me pole veel harjunud väikese rahaga hakkama saama.
Millised on linna suhted haiglaga, kas jaksate veel Jõgeva Haiglat toetada?
Siiamaani toetas Jõgeva linn Jõgeva Haiglat 300 000 krooniga aastas. Nüüd on meil eelarves haigla jaoks 100 000 krooni. Haigla on suur tööandja ja me tahame koostööd teha, aga kui raha ikka ei ole, siis ei ole võimalik rohkem toetada.
Ka linnapoolne toetus Jõgeva perearstidele on vähenenud, samuti ei suuda linn tänavu toetada 6. klasside tütarlaste vaktsineerimist emakakaelavähi vastu, milles Jõgeva kunagi oli esimene. Täna peaksid sellised tõsised asjad olema pigem riigi ülesanne.
Kui palju laekub Jõgeval maamaksu?
Jõgeva linnas laekub maamaksu 430 000, teistes väikelinnades, näiteks Paides ja Põltsamaal, on see aga suurem. Jõgeva on pindalalt üks väiksemaid linnu Eestis. Maamaks on erinev ka Jõgeva piires, sest piirkonnad on erinevad ja ärimaal ja elamumaal on ka vahe.
Kuidas jääb Jõgeval õpetajate palkadega?
Mis puudutab õpetajate palku, siis kui riiklik õpetajapalk on 10 077 krooni, siis meil on kehtestatud alammääraks 10 600 ja seda pole kindlasti plaanis vähendada. Riiklikud vahendid katavad need kulud ära.
Milliseid investeeringuid Jõgeva 2010. aastal ette võtab?
Investeeringutest oleme planeerinud teha korda bussijaama kõrval oleva sissesõidutee. Täna on asfalteerimata veel Estakaadi tänav, mille tahame renoveerida.
Veemajandusprojektid, mis rahastatakse euroopa Liidu fondidest, tulevad läbi linnaosalusega äriühingust Jõgeva Veevärk. Nii on järgneval kahel aastal 40 miljoni ulatuses raha minemas torudesse ehk kanalisatsiooni ja veevärki.
2010. ja 2011. aastal on suuremad kaevetööd plaanis seoses europrojektidega, samuti seisab ees mõningate tänavate renoveerimine. Ka Rohu tänava tahame korda teha, sel aastal projekteerime ja järgmisel ehitame.
See aasta on aga rohkem planeerimise aasta, mil valmivad eelprojektid ja kaardistatakse jalgrattateede asukohad. Oluline on meile ka Piiri pargi terviserada.
Üks europrojektidest, mis on lõpetamisel, on lasteaed Rohutirts. Uues eelarves on sees lasteaed Karikakar, mille remont võiks alata 2011. aasta alguses, sest on teada, et Euroopa Liit eraldab selleks vajadusel 15 miljonit. On teada ka, et riigi poolt on politsei- ja kohtumaja projekteerimisel ning hoone peab valmima aastal 2011. See tähendab, et linn peab planeerima koostöös linnavalitsuse ja maavalitsuse esise platsi projekteerimise ja kordategemise.
Olite varem abilinnapea kultuuri, spordi ja hariduse alal ning nüüd pole Teil kõrval ka abilinnapead majanduse alal. Kas saate majanduse poolega ikka hakkama?
Olen eelnevalt olnud ettevõtja. Jõgeval on ka piisavalt suur linnamajandusosakond, nemad oma tööd teavad ja tunnevad. Minu ülesanne linnapeana on linna juhtida nii, et kõik osakonnad töötaksid ja igas valdkonnas saab alati tööd veel efektiivsemalt teha. Isiklikult arvan, et valdkondi võib ja peabki vahetama, muidu läheb rutiiniks.
Kas raskel ajal linna juhtima sattumine on väljakutseks hea?
Ka selliseid elukogemusi on vaja. See karastab mind ja kõiki teisi. Alati tuleb arvestada just selle rahahulgaga, mis on olemas. Ja teha, kui vaja, ka ebapopulaarseid otsuseid. Rahanumber päevapealt suuremaks ei lähe.
Aasta lõpuks laekus meile tulumaksu isegi 900 000 krooni rohkem, kui me pärast kärpeid planeerisime: 34 miljoni asemel tuli 34,9 miljonit. Samas tunnistasid paljud omavalitsusjuhid, et neil ei tulnud planeeritud eelarve täis, vaid jäi puudu.
Viimastel aegadel on maailmamajandusest juba tulnud ka positiivseid noote, aga see jõuab meieni ikka hiljem. Masu jõuab alati meile hiljem ja ka tõus jõuab mõni aeg hiljem. Nii jääb n-ö pehmeid ettevõtmisi ehk kahjuks ära, sest me ei saa kõiki üritusi korraldada.
Kultuurkapitalid ja hasartmängumaksu nõukogud ei saa samuti endistviisi toetada, sest ka neile laekub vähem raha.
Kultuuriasutuste juhtidel on raske, kuidas nad küll toime tulevad… Tuleb oodata pehmemat talve, sest tänavu on ka küttekulud suured ja pole kusagilt kokku hoida. Eks see on meil ellujäämise eelarve. Piir, kust enam allapoole minna ei soovi.
Jõgeva investeeringud 2010-01-19
*Tehakse korda bussijaama kõrval olev sissesõidutee
*Renoveeritakse Estakaadi tänav
*2010. ja 2011. aastal on suuremad kaevetööd plaanis seoses europrojektidega, samuti seisab ees mõningate tänavate renoveerimine
*Rohu tänav saab korda: sel aastal projekteeritakse ja järgmisel ehitatakse
*Valmivad eelprojektid ja kaardistatakse jalgrattateede asukohad
*Oluline on ka Piiri pargi terviserada.
*Lõpevad tööd lasteaias Rohutirts
*Lasteaia Karikakar remont võiks alata 2011. aasta alguses, sest on teada, et Euroopa Liit eraldab selleks vajadusel 15 miljonit krooni
*Riigi poolt on politsei- ja kohtumaja projekteerimisel ning hoone peab valmima aastal 2011
*See tähendab, et linn peab planeerima koostöös linnavalitsuse ja maavalitsuse esise platsi projekteerimise ja kordategemise
Kultuuri- ja spordiüritusi 2010
*Kergejõustiku Kuldliiga
*Linnapäevad
*Jõgevatreff
*Küüslaugufestival
*Jääpurikafestival
*Traditsioonilised Alo Mattiiseni ja Betti Alveri päevad
iii
JAANIKA KRESSA
