Kalandusettevõtte Kallaste Rand töötajad rääkisid kohtumisel riigikogu liikme Aivar Kokaga mitmetest sotsiaalsetest probleemidest, millest kõige teravam on tööpuudus Muu hulgas nentisid kokkutulnud, et Kallaste ja selle ümbruse rahva elu ja töötingimused muudab keerulisemaks tankla puudumine. Mõttevahetuse korraldas Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing.
Vaja individuaalseid kvoote
Kohtumisel Aivar Kokaga kõnelesid firma omanik Paul Kärberg, tootmisjuht Galina Taraturina ja mitmed kalatöötlejad, et riigi poolt piiratud võimalused põhjanooda ja võrguga kala püüda jätavad osaühingu Kallaste Rand pikaks ajaks toormeta. “Kui pole piisavalt tööd, tekivad raskused ka palgamaksmisega. Olukord on seda hullem, et mitmed meie tsehhis töötavad naised on oma peres ainsad rahateenijad. Üldiselt valitseb Kallastel ja selle ümbruses märkimisväärne tööpuudus,” rääkis Taraturina.
“Ühistel aruteludel kohalike kalurite ja kalandusettevõtjatega oleme jõudnud järeldusele, et olukorra parandamiseks on vaja kiiremas korras määrata kalapüügivahendite individuaalsed kvoodid vastavalt püügivahendite arvule, mis võimaldaks kalapüüki aastaringselt, välja arvatud kudemisajad. Samal ajal tuleks paigaldada püünistele ühtsed elektroonilised märgistused ning määrata kindlad lossimiskohad, mis vastavad veterinaarnõuetele. Lähiajal on mul kavas teema üle nõu pidada ja lahendusi otsida koos põllumajandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi töötajatega. Usutavasti paranevad võimalused kala püüda ja töödelda juba järgmisel aastal,” ütles Kokk. Probleemide kiiremaks lahenduseks tuleb kalandusteema viia ühe ministeeriumi ehk põllumajandusministeeriumi haldusalasse.
Pole tanklat
Kohtumisel riigikogu liikmega kurdeti, et Kallaste elanikele põhjustab ebamugavusi ja lisakulusid tankla puudumine.
Samuti juhiti tähelepanu vajadusele remontida linna teid ja tänavaid, tagada elamispinnad elu hammasrataste vahele jäänud inimestele ning toodi esile mitmeid teisigi kitsaskohti. “Selliseid probleeme aitab kiiremini ja tõhusamalt lahendada paikkonna elanike, kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste koostöö,” ütles Kokk. Saan kindlalt väita, et järgmisel aastal suureneb kütuseaktsiisist laekuv summa omavalitsustele ligi 40 protsenti,” lisas ta.
Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing rõhutas kohtumisel vajadust leida mitmekülgsemat rakendust Kallastel asuvale endise kutsekeskkooli hoonele, mis pärast õppeasutuse sulgemist peaaegu tühjaks jäi.
“Kui Peipsi piirkonda külastas toonane peaminister ja praegune majandus- ja kommunikatsiooni minister Juhan Parts, oli kõne all ka maja kasutamine merenduse ja kalanduse alaste koolituste korraldamiseks,” märkis ta.
“Osaühingus Kallaste Rand toimus asjalik mõttevahetus. Inimesed said südamelt ära rääkida muresid, mis raskendavad nende igapäevaelu, takistavad paikkonna arengut. Hea on tõdeda, et riigikogu liige Aivar Kokk hoiab Peipsi piirkonna valuküsimusi pidevalt oma huviorbiidis ja on neid alati valmis rannaäärsete inimestega arutama. Loodame, et peagi saabuvad ka konkreetsed lahendused,” ütles ettevõtte omanik Paul Kärberg.
Lahendusi tuleb otsida koos
Kallaste linnapea Viktor Nukka märkis, et mured, millest üks suuremaid tööpuudus, lahenevad riigi ja kalurite organisatsioonide koostöös. Vaja oleks kehtestada kord, kus kalurid saavad ise otsustada, millal nad oma lubatud kalakvoodid välja püüavad. Hädavajalik on ka tankla ehitamine Kallastele. Selleks on olemas maa, kuid seni pole leidunud operaatorit, kes Kallastele tankla rajaks. Endise kutsekooli renoveerimine on meie omavalitsuse üks prioriteete ja praegu koostatakse projekti hoone katlamaja uuendamiseks. 60 protsenti hoonest on aga juba hõlmanud mitmed mittetulundusühingud,” ütles omavalitsusjuht.
i
JAAN LUKAS
