Põltsamaa ühisgümnaasiumi vilistlaste kokkutulekul avati endise koolijuhi Kalju Terase nimeline mälestuspink.
Möödunud sügisel, kui kooli arenduskogu koosolekul arutati Põltsamaa ühisgümnaasiumi 95. aastapäeva tähistamisega seonduvat, tegi meie kooli vilistlane ja käsitööõpetaja Eve Oro ettepaneku avada kooli kauaaegsele direktorile Kalju Terasele mälestuspink. Idee üheks ajendiks sai seegi, et 2012. aasta 24. novembril oleks Kalju Teras saanud 90 aastaseks.
Terase kool
Põltsamaa kooli teati nii siin kui mujalgi Kalju Terase koolina. Tema nimi oli tuntud ja teatud ning seetõttu leitigi, et ta väärib mäletamist ja jäädvustamist.
Kalju Teras sündis 24. novembril 1922 Rõngu vallas Tartumaal. Ta õppis aastatel 1931–1936 Valguta 6-klassilises algkoolis ja 1936-1941 Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1941–1945 oli ta mobiliseerituna Punaarmees. 1946 – 1948 õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis, 1949–1950 Tallinna Õpetajate Instituudis ja lõpetas 1956. aastal kaugõppes E. Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi ajalooteaduskonna.
Aastatel 1948 – 1949 töötas Kalju Teras Taheva koolis ning 1949 – 1950 Rõngu mittetäielikus keskkoolis.
1. jaanuaril 1951 sai Kalju Terasest Põltsamaa keskkooli direktor. Ta rajas siia uue koolihoonete kompleksi ning tema ajal valmis ka praegune Põltsamaa ühisgümnaasiumi hoone. Samuti mitmekesistas ta õpilaste klassivälist tegevust – moodustas tütarlaste puhkpilliorkestri, poiste orkestri, liikumisrühmad, seltskonnatantsu-, kunsti- ja käsitööringid ja juhtis kooli looduskaitsealast tööd.
Ta oli Eesti Looduskaitse Seltsi tegevliige ning aastatel 1967–1971 Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseisu saadik.
Kalju Teras on pälvinud mitmeid tunnustusi. 1966. aastal omistati talle Eesti NSV teenelise õpetaja nimetus ja 1982. aastal NSV Liidu rahvaõpetaja nimetus.
Idee Vahur Kersna saatest
Kalju Teras töötas Põltsamaa keskkoolis direktorina kuni oma surmani 14. novembril 1990, seega peaaegu 40 aastat. Tema elutöö väärib tunnustamist.
Pingi avamise ideele aitas kaasa Vahur Kersna telesaade “Iga pink räägib loo”. Selleks otsustati nõu küsida ka vilistlastelt.
Pärast arenduskogu kutsuti kokku vilistlaste nõukogu, kus anti neile muu hulgas teada ka mälestuspingi avamise plaanist. Endine Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor ja vilistlane Helle Rümmel lisas, et kuna Kalju Teras oli väga lihtne ja tagasihoidlik mees, siis peaks ka pink seda väljendama.
Kõik kohalolnud vilistlased olid õpetaja Eve Oro ja Helle Rümmeli ettepanekutega nõus ning pärast koosolekut hakkas kooli juhtkond otsima võimalusi, kuidas idee ellu viia.
Mõtet paigaldada mälestuspink toetas ka Sihtasutuse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Toetusfond esimees, kooli vilistlane Heldur Meerits, kes lubas vajaduse korral ka aidata.
Hiljem avati vilistlastele, kes soovisid ka omalt poolt mälestuspingi avamist toetada, annetamiseks eraldi arvelduskonto.
Pingi disainis kooli vilistlane
Pingi disaineri ja teostaja otsimisega ei pidanud palju vaeva nägema, sest meie kooli vilistlane ja praegune Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juhataja Toivo Raidmets sobiks selleks väga hästi. Ta on ka varem meie kooli ruumide kujundamisel abiks olnud. Edasine tegevus jäi kooli majandusalajuhataja Hannes Sarapi ülesandeks. Pink sai välja valitud Toivo Raidmetsa isikunäituselt ning valides lähtuti ka Helle Rümmeli nägemusest. Pink sai lihtne, kuid samas soliidne, just Kalju Terasele kohane.
Pingi asukohta valides tehti mitmeid ettepanekuid, kuid lõpuks otsustati see paigaldada koolimaja peaukse juurde, kuhu avanes vaade ka Kalju Terase kunagisest töökabinetist.
Pink paigaldati 8. juuni hommikul — kooli vilistlaste kokkutuleku päeval.
Enne selle avamist toimus aulas aktus, kus kooli direktor Aimar Arula tutvustas kooli tegemisi viimase viie aasta jooksul. Aktuse lõpus näidati 1987. aastal tehtud dokumentaalfilmi “NSV Liidu rahvaõpetaja – Kalju Teras”, mis sünnitas äratundmisrõõmu paljudes vilistlastes.
Kalju Terase õpetaja- ja direktoritööst on valminud uurimus
Alustati lauluga “Nagu muinasjutt”, mille esitasid Madera Rummel ja Anete Saar õpetaja Meeli Nõmme juhendamisel. Nii nagu ütlevad laulusõnad, et muinaslood on imelised, neis on peidus naer ja nutt, on mõni inimene ise nagu muinasjutt.
Kooli direktor Aimar Arula ütles, et nimeline pink on sügav kummardus ja austusavaldus koolijuhile, kes on paljude vilistlaste ja kolleegide südames.
Kalju Terasest kui isast ja õpetajast rääkis tema poeg Jüri Teras ning õpetajat ja endist kolleegi meenutas Kalju Terase mantlipärija, kooli vilistlane Helle Rümmel.
Katte eemaldasid pingilt kooli vilistlased Heldur Meerits, Margi Ein, Jüri Teras, Helle Rümmel ja direktor Aimar Arula ning Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kes said ka loa esimesena pingile istuda.
Pärast õpinguid on oma kooli õpetajana tagasi tulnud mitukümmend vilistlast, kes on õppinud Kalju Terase ajal ja töötanud pärast tema käe all ka õpetajana.
Nii mõnigi kord meenutavad kolleegid keerulises olukorras Kalju Terase rahulikkust ja oskust vaikse häälega tõsiseid küsimusi lahendada, tema autoriteeti ja samas inimlikkust. Kalju Terase elust ja õpetaja- ning direktoritööst on koostatud uurimistöö, samuti jätkub töö kooli botaanikaaias, mida legendaarne koolijuht kõrgelt hindas ja mille korras hoidmist oluliseks pidas.
Põltsamaal on antud ja antakse edaspidigi head kooliharidust ja need, kes seda rasket, kuid tänuväärset tööd teevad, väärivad tunnustamist.
i
SIRJE ANGE, Põltsamaa ühisgümnaasiumi huvijuht
