Eestis pole just kuigi palju rahvamaju, mis oma seitsmekümnendat tegevusaastat võiksid tähistada. Seda enam on põhjust nii soliidse tähtpäeva üle uhkust tunda Pajusis tegutseval rahvatantsurühmal Kaljaan, mille juubelit möödunud pühapäeva õhtul Pajusi rahvamajas tähistati.
iii
Rahvatantsurühm Kaljaan asutati 1939. aastal. Rühma esimeseks juhendajaks sai Hilda Ott. Kuuest paarist koosnenud tantsurühmas lõid teiste hulgas kaasa Leida Ulp, Helmi Koller ja Helmut Martinson.
Pärast sõda hakati taas tantsima. Siis sai rühma juhiks Aleksander Naur ja keegi neiu Adaverest, kelle nimi pole enam teada.
Hiljem hakkas tantsijaid juhendama Hille Lugus, akordionil saatis Kaupo Lugus. Aastal 1974 võttis selle töö üle Heino Müls. Tema tütar Reet, kes tantsijaid klaveril saatis, liitus hiljem ka ise rühmaga. Praegu juhendab Kaljaani Ivo Targama.
Ühtse koosseisuga rühm
Tänase tantsurühma vanim paar on abielupaar Tikkar. Leo Tikkari sõnul on Kaljaani koosseis rühma vanust arvestades läbi aastate üsna ühtsena püsinud.
Loomulikult on rahvatantsijatele kõige olulisem pealinnas peetav üldtantsupidu. Leo Tikkar ise on osalenud 12 suurel peol. Esinemas on käidud Soomes, Ungaris ja mujalgi. Paaril esimesel aastal tantsis Leo erinevate partneritega. Hiljem pole ta pidanud tantsupartnerit vahetama, sest tema kindlaks partneriks on paljude aastate jooksul olnud abikaasa Tiina. Tiina Tikkari sõnul asus ta 1978. aastal Pajusis agronoomina tööle hakkas ka rahvatantsurühmas kaasa lööma. Just tants viiski kaks noort inimest tollal kokku. Tiina jaoks oli huvitav kogemus 1980. aasta laulupidu, millega samal ajal pidi toimuma ka tantsupidu. Tantsupidu lükati aga tookord aasta võrra edasi ja nii osales Tiina tolle laulupeo rongkäigus „laulujänesena”. Tema jaoks on iga tantsupidu olnud väga eriline.
Ka sellel suvel toimunud suurest peost jäi Tiinale väga meeldiv mälestus. Tiina Tikkari sõnul ei suudaks vist ükski tantsija ega ka laulja sõnades edasi anda neid tundeid ja seda hingeliigutust, mis valdab inimesi, kes ise tantsijana või lauljana sellisel suurpeol osalevad.
Tõeline vaheldus
Pajusi külaseltsi esimees Arvi Kuusk liitus Kaljaaniga 1994. aastal. “Meeste puudus oli tookord tantsurühmas suur ja nii mind sinna meelitatigi,” meenutas Kuusk. “Ega ma suur tantsupoiss sellel ajal olnud, aga eks mind ikkagi õpetati ja nii ma rühma pidama jäin.” Kuuse sõnul on rahvatants väga hea meelelahutus ja vaheldus selles mõttes, et aitab hetkeks unustada kõik igapäevased mured ja probleemid. “Kui saad nädalas kahel õhtul mõelda ainult tantsusammudele ja ei millelegi muule, siis see on ikka tõsine emotsionaalne elamus, mis aitab ennast positiivse energiaga laadida.”
Arvi Kuuse jaoks oli meeldejääv elamus ka 2004. aasta tantsupidu, kui kõige nooremad tantsulapsed tulid esinema isegi paduvihma all.
Hoopis kurvem mälestus on tal aga üle-eelmisest sügisest, mil hooaja algul tuli kokku ainult kolm-neli tantsupaari.
„See oli moment, kus tundus, et Kaljaani tegevuse lõpetamisest pole pääsu. Ent paljudele ootamatult olukord muutus ning nüüd tantsib rühmas üheksa ja vahel isegi kümme paari. Liitunud on ka noori inimesi.
Ivo Targama hakkas rühma juhendama 2004. aasta sügisel, sellele tööle meelitas ta Reet Kingissepp, kes oli siis rühma vanem. Ivo Targamal hetkel täiskasvanute rühma juhendada polnud ja nii ta selle pakkumise vastu võttis. Noore tantsujuhi sõnul oli ta kõigist Kaljaani tantsijatest noorem ja seetõttu ei tulnud autoriteedi saavutamine tema jaoks lihtsalt.
Targama sõnul on hea, kui juhendaja ise kogu aeg rühmas kaasa ei tantsi, sest kõrvalt vaadates paistavad tantsijate vead paremini kätte. Kui aga tants on jalgadesse saanud ja mõistus sellest üle käib, on tema hinnangul õige ka ise kaasa tantsida.
Viimase aasta jooksul on Ivo võtnud kasutusele taktika, mille järgi tuleb kõigil proovi käigus erinevate partneritega tantsida. Tantsujuhi sõnul võib alati ette tulla olukordi, kus keegi jääb haigeks või ei saa muul põhjusel esinema tulla ja siis on hea, kui kõik on võimelised kõigi rühma liikmetega tantsima.
Targamale teeb rõõmu, et noorte hulgas on rahvatants üha populaarsem. Kaljaangi nooreneb ja nii võib loota, et kunagi ka sajandat tegevusaastat tähistatakse.
iii
TOOMAS REINPÕLD
