Kääpal avab täna õhtul oma kujuteldavad uksed Kalevipoja suveteater. Kujuteldavad on uksed sellepärast, et teatrit tehakse vabas õhus, täpsemalt Kääpa suvelaval. Mängitavaks tükiks on “Viru tango”, mida etendati edukalt ka möödunud suvel.
Soomlanna Veera Marjamaa kirjutatud ja tema rahvuskaaslase Kankku Kinkkuneni lavastatud “Viru tangot” käis möödunud suvel vaatamas umbes tuhat inimest, mis on üheksa etenduse kohta päris suur arv.
“Kui kahe etenduse ajal sadanud poleks, oleks vaatajaid kindlasti veel rohkem olnud,” ütles projekti üks eestvedajaid, Sihtasutuse Kalevipoja Koda juhataja Hannes Soosaar. “Viimased kolm etendust — nende ajal oli ilm ilus — olid aga väga rahvarohked ning see andis julgust tükk tänavu uuesti lavale tuua. Oli ka neid, kes helistasid pärast mullust viimast etendust ja küsisid, kas lisaetendusi ei tule. Paraku polnud neid samal suvel võimalik teha, sest trupi liikmetel olid juba teised plaanid. Küll aga oli enamik näitlejaid nõus tükile tänavu uuesti “elu sisse puhuma”.”
Mõningaid muutusi trupi koosseisus siiski on, eriti Tartust ja selle ümbrusest pärit noorte harrastajate osas. Põltsamaa noored Ragne Kivimets ja Siimar Kivisild on aga taas “rivis”, samuti kui Tartu noormees Heigo Vaar.
“Kalevipoja siili kehastav Heigo on ainult vahepeal nii palju kasvanud, et kostüüm kipub talle väikeseks jääma,” ütles Hannes Soosaar.
Toome rahvakunstnikuks
“Viru tangos” tantsitakse tõepoolest ka tangot ning näha saab teistsuguseidki tantsunumbreid. Et neiud, kes tantsivad, on enamasti uued, tuli neil enne Kääpale tulekut tantsud Tartu võistlustantsijate ja treenerite Kaisa Oja ja Marko Mehise (nemad on ka tantsuseadete autorid) käe all selgeks õppida. Kääpal hakati tüki taastusproove tegema möödunud reedest. Kõige tõsisemad tööpäevad olid eile ja üleeile: siis tehti proovi suisa hommikust õhtuni.
Et lavastaja Kankku Kinkkunen sai taastusproovides osaleda vaid pisteliselt, võtsid neis juhtohjad enda kätte trupi proffidest liikmed, vabakutseline Anti Reinthal ja Tallinna Linnateatri näitleja Mart Toome. Ehkki mõlemal on “Viru tangos” kanda oluline roll (nad kehastavad töötuid külamehi Matit ja Villut), jõudsid nad siiski proovides oma asja ajamise kõrvalt ka teiste tegemistel silma peal hoida.
“Ei, muidu on kõik väga hästi, aga katsuks selle asja natuke täpsemaks saada,” oli üks Anti ja Mardi põhilauseid. Mart Toomele tuleks ausalt öeldes Jõgevamaa rahvakunstniku tiitel välja anda, sest ta tegi kaasa ka Palamusel äsja mängitud suvelavastuses “Nõiutud kevade”. Seega veedab ta olulise osa tänavusest suvest meie maakonnas.
Algul oli nii proffidel kui ka harrastajatel muidugi tegu, et aastase mängupausi kestel ununenud teksti ja liikumisskeeme meelde tuletada. Samas võimaldas pikk mängupaus näitlejatel ka teksti värske pilguga vaadata. Tagajärjeks oli, et mõni sündmuste edenemist pidurdav tekstilõik kärpekääride ohvriks langes, aga ka see, et mõni näitleja omaenda repliigi peale ohjeldamatult naerma hakkas.
Õnne retsept
“Viru tangos” otsivad kaks eesti meest õnne ja rahulolu retsepti. Nad otsustavad parema elu nimel soomlaseks hakata, aga lõpuks tõdevad, et Eesti on veel “soomem” kui Soome ise. Loost kumavad läbi viited kahele rahvuseeposele — meie “Kalevipojale” ja soomlaste “Kalevalale”.
Kui “Viru tango” autor ja lavastaja tulevad, nagu öeldud, Soomest, siis Anti Reinthal on viimasel ajal viibinud põhiliselt Londonis, kus ta filmiprodutsendiks õpib, Ragne Kivimets aga Rootsis, kus ta sai Põltsamaa sõpruskommuuni Solleftea stipendiaadina aasta jooksul Hola rahvaülikoolis lavakunsti õppida.
“Ei oskagi öelda, kas õpingud Rootsis minu siinset rollisooritust kuidagi mõjutavad,” ütles Ragne. “Tegemist on ju möödunudaastase lavastusega ja ma ei saa oma rolli selles väga palju muuta, teisalt olid minu õpingud Rootsis hoopis muusikalikallakuga. Aga huvitavaid kogemusi sain kodunt kaugel olles kindlasti. Ka nüüd ei plaani ma Eestisse jääda, vaid kavatsen aastaks Amsterdami minna, et seal teoloogiat õppida. Oma tulevikku näen aga hoopis muusikaga seotuna.”
“Viru tangot” mängitakse tänasest 5. augustini ja ainus mänguvaba päev on 30. juuli. Ühtekokku näidatakse tükki kümnel korral.
“Oleme koos Kalevipoja Koja eelmise huvi- ja projektijuhi Urpo Reinthaliga Kalevipoja suveteatrit vedanud juba neli aastat ning tahaksime seda ka edasi teha,” ütles Hannes Soosaar. “Tulevaks suveks ongi meil küpsemas üks õige vahva plaan, aga sellelt me veel saladuskatet ei kergita.”
i
RIINA MÄGI
