Möödunud laupäeval Peipsi ääres Raja külas peetud kolmanda rulluisumaratoni 36,5 km põhidistantsi võitis, nagu möödunud aastalgi, Kert Keskpaik Albe Teamist ajaga 1:02.55,8. Naistest oli kiireim lätlanna Katrina Kotello (1:12.13,3).

Kert Keskpaik võidu saatust viimaste meetrite otsustada ei jätnud, vaid läks poolteist ringi enne lõppu oma teed, jättes konkurentidele šansid vaid teise ja kolmanda koha pärast heidelda. See heitlus sai lõpplahenduse tõesti alles finišijoonel, millest esimese Kalevipoja rulluisumaratoni võitja Tõnis Paalme (Powerslide) kaks sekundikümnendikku enne Jaanus Ritsonit (rulluisuklubi ABEC) üle veeres. Enam kui minuti võrra varem lõpetanud Keskpaik oli selle aja peale jõudnud juba natuke hingegi tõmmata.

Neljandana lõpetas tuntud laskesuusataja Indrek Tobreluts, viiendana poolenisti longates Danila Ruusu (Keskpaik arvas, et ilmselt oli ühel tema põhikonkurendil kramp jalga löönud) ning kuuendana kiireim jõgevamaalane — Mart Markus Adaverest.

Samuti Adaverest pärit Sandra Alusalu liikus sellises graafikus, mis lubas talt loota naisteklassis võitjaks tulekut. Lõpuks ületas lätlanna Katrina Kotello finišijoone siiski kuus sekundikümnendikku varem. Üldjärjestuses olid kaks paremat naist 22. ja 25. Kui Kalevipoja maratoni võit libises Sandral käest, siis rulluisutamise maratonidistantsi Eesti meistri kuld kuulus talle ikkagi. Eesti Rulluisuliit selgitas nimelt Kalevipoja maratonil välja ka Eesti meistrid rulluisutamise maratonidistantsidel.

Alusalude perre tuli seekord suisa kaks Eesti meistri tiitlit: klassis N17 (sõitsid 21,9 km pikkust rahvarulli rada) oli parim Sandra 14-aastane õde Saskia (oli selle distantsi üldarvestuses 121 sõitja hulgas üheksas!) samuti Adaverest pärit Marleen Sarapi ees. Klassis M17 oli meistrivõistluste pjedestaal aga täielikult jõgevamaalaste päralt: esimesed kaks kohta hõivasid adaverelased Risto Liiv ja Rauno Kamenjuk, kolmas oli luualane Kaimo Saar.

Lätlastest tegi Katrina Kotello kõrval ilma nooruke pikajuukseline vibalik Kaspars Klibikis, kes sõitis välja parima aja nii 7,3 km lasterulli kui ka 21,9 km rahvarulli distantsil. Et ajakava seda võimaldas, osales nii mõnigi noorvõistleja kahel distantsil. Seepärast tuleb startinute üldarvu — 273 — suhtuda väikeste reservatsioonidega: mõni võistleja on selle arvu kokkusaamiseks üle loetud kaks korda.

Kõigi distantside ja vanuseklasside paremaid nii Kalevipoja maratoni kui ka Eesti meistrivõistluste arvestuses on siinkohal ruumipuudusel võimatu üles lugeda. Kel huvi, leiab rulluisumaratoni protokollid Jõgevamaa Spordiliidu Kalju kodulehelt.

Õige ajastus

Maratoni kahekordse võitja Kert Keskpaiga sõnul on rulluisumaraton eelkõige taktikasõit: palju sõltub oskusest õigel hetkel grupist välja murda.

“Kõige parem on teha rünnak või õigemini kontrarünnak just siis, kui keegi teine on alles äsja rünnanud. Ning kui jaksu, tasub konkurendid siis oma tuulest suisa maha raputada: nii on neil vähem lootust sind kinni püüda,” ütles Keskpaik. Just nii ta ise laupäeval tegigi.

Keskpaiga võistlushooaeg pole veel sugugi lõppenud. Pärast väikest vahepausi kavatseb ta startida Berliini maratonil. Mullu oli ta seal kuuekümne teine, tänavu tahab end esimese viiekümne hulka sõita.

Neljandaks jäänud laskesuusataja Indrek Tobreluts polnud sugugi nördinud, et enda jaoks veel võõravõitu alal napilt medalita jäi.

“Minu rulluisutamiskordi võib praegu alles kahe käe sõrmedel kokku lugeda,” ütles Tobreluts. “Nii et raja otstes järskude tagasipöörete sooritamine oli minu jaoks paras kunsttükk ja nn erialast kiirust, mille abil finišiheitlusse sekkuda, mul ka pole: minu liigutused on ju ikka rohkem suusataja omad.”

Küsimusele, kas püssi selga võtmine poleks ehk aidanud end rajal kodusemalt tunda, vastas Tobreluts naljatamisi, et konkurentide kõrvaldamise mõttes oleks relvast ehk abi olnud, aga muidu oleks neljakilone rauakolakas kukil ikka puhtalt tüliks.

Sandra Alusalul oli Eesti meistri medali üle mõistagi hea meel, Kalevipoja maratoni arvestuses allajäämine lätlanna Kotellole tegi aga meele natuke mõruks.

“Magasin võimaluse temast ette minna ise maha,” tunnistas Sandra.

Suurema osa distantsist läbisid nii Alusalu kui ka Kotello suuremas grupis, kus peale nende olid vaid mehed.

“Meeste pundis on päris hea sõita, aga siis tuleb ka meestega võrdselt tööd teha: heast peast kätel kandma ei hakka sind seal keegi,” ütles Sandra.

Noorema õe Saskia kogemus hiljutiselt Tartu rulluisumaratonilt oli aga veelgi karmim: segapundis sõites olid just naised need, kes ees tööd tegid. Kui end tühjaks sõitnud õrnema soo esindaja siis tahapoole hõikas, et kas siis ühtegi meest ei ole, kes gruppi vedama saaks tulla, tuli tagant ette… järgmine naine.

Peres kaks presidenti

Erilise tähelepanu all oli Kalevipoja Rulluisumaratoni põhidistantsil võistleja nr 99 — proua Evelin Ilves, kes lõpetas üldarvestuses neljakümne seitsmendana (aeg 1:23.31,7), ent tuli Eesti meistrivõistluste arvestuses klassis N40 meistriks. Et tal konkurentideta võistelda tuli, polnud tema süü.

“Rulluisutamine on maailma parim tervisespordiala: küllaldane koormus, suur kiirus, värske õhk — mida veel tahta!” kiitis Evelin Ilves. “Et rulluisutamine liigeseid liialt ei vaeva, sobib see ala ka mitte enam esimeses nooruses inimestele. Minul on rulluisutamisest suisa sõltuvus tekkinud. Ning president peab sellega lihtsalt leppima, et ma igal võimalusel vähemalt kolmekümnekilomeetrise rulluisuringi ette võtan.”

Evelin Ilvese kohta võib öelda mitte ainult presidendiproua, vaid ka proua president, sest jaanuarikuust on ta Eesti Rulluisuliidu president.

“Olümpiakomiteest soovitati, et kui ma spordi heaks tõesti midagi ära tahan teha, võtku ma siis rulluisuliit enda hoole alla: see organisatsioon oli senini kehvapoolses seisus. Nüüd üritame koos liidu uue peasekretäri Jaanus Ritsoni ja teiste juhatuse liikmetega alaliidule uut hoogu sisse saada ja ala edendamiseks raha leida.”

RIINA MÄGI