Jõgevamaad on sageli nimetatud Kalevipoja tegude maaks, sest paljusid siinseid loodusobjekte seostatakse meie rahvuseepose kangelase toimetamistega: kus on ta hiigelvagusid kündnud, kus lingukivi lennutanud, kus sängis puhanud ja kuhu jalajälgi jätnud. Kangelase mõõkki lebab Kääpa jõe põhjas.
Kalevipoja temaatika toob hästi välja Jõgevamaa eripärad ja tänu sellele on eepose kangelane heaks „abimeheks“ maakonna tutvustamisel. Et sise- ja välisturistidel oleks lihtsam Kalevipoja tegude maal kulgeda ning siinsete loodus- ja kultuuriväärtustega tutvuda, andis Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (JAEK) maakondliku Leader-projekti „Seiklused Kalevipoja matka- ja rattaradadel“ raames välja temaatilise kaardi. Kokkuvolditava trükise ühel küljel on Jõgevamaa kaart, millel välja toodud jalgsimatkaks ja rattaretkeks sobivad marsruudid, teiselt küljelt leiab info Kalevipojaga seotud paikade kohta Jõgevamaal.
Kalevipoja-teemalised matka- ja rattamarsruudid koostati Jõgevamaa kahe piirkonna, Peipsi ja Vooremaa piirkonna jaoks välja juba 2005. aastal, kogu maakonda hõlmava kaardi tarvis koostati aga ka täiesti uus, Põltsamaa piirkonda tutvustav marsruut. Suureks abiks oli see, et 2016. aastal oli Põltsamaa ümbruses toimunud roheliste rattaretk: toona tuhandete matkajate läbitud teekonna sai Põltsamaa ümbruse matkarada ette valmistades aluseks võtta. Ka 2005. aastal koostatud marsruudid oli vaja enne kaardile trükkimist üle vaadata, et kindlaks teha, kas need on endiselt läbitavad või vajavad teatud lõikudes korrigeerimist.
Looduspuhkus on popp
Vanade marsruutide ülevaatamisel olid JAEK-ile koostööpartneriteks suure rattaürituste korraldamise kogemusega MTÜ Ivent ja jalgrattaklubi Vooremaa Centrum. Kaks ülejäänud koostööpartnerit, Põltsamaa muuseum ja Sihtasutus Kalevipoja Koda, tegelesid vastavalt Põltsamaa piirkonna marsruudi koostamise ja Kalevipoja legendidega seotud info kokkupanekuga.
„Kalevipoja matka- ja rattaradade kaarti üllitades tulime vastu inimeste soovidele. Jalgsi ja rattaga läbitavate marsruutide kohta küsitakse turismiinfopunktides ja -keskustes, samuti messidel üsna tihti infot, sest looduspuhkus on väga populaarseks muutunud,“ ütles Teele Kaeramaa, kes Kalevipoja matka- ja rattaradade projekti läbiviimise ajal oli JAEK-i turismivaldkonna arendusjuht, nüüd aga töötab Põltsamaa muuseumis.
Eestikeelseid kaarte trükiti 3000, vene- ja soomekeelseid 2000 ning ingliskeelseid 1000. Kaaluti ka mitmekeelse kaardi varianti, ent sellele mahtunuks liiga vähe infot. Et Kalevipoja teemaline projekt sai teoks juba 2017. ja 2018. aastal ning huvi kaardi vastu on olnud suur, on trükist praegu saada veel vaid üksikutes turismiinfot jagavates paikades.
Teele Kaeramaa sõnul tuleb piiri tagant saabuvatele turistidele küll kõigepealt seletada, kes oli Kalevipoeg, ent ka neil on huvitavam mööda Jõgevamaad seigelda, kui toeks on eeposega seotud legendid. Jõgevamaad külastav inimene on siiski üldjuhul siseturist, kelle jaoks pikka sissejuhatust Kalevipoja teemasse pole vaja. Kaeramaa sõnul ilmutasid turistide kõrval kaartide vastu huvi ka kohalikud, sest rajad pakuvad ka kohalikele kogukondadele aja veetmise võimalust.
Lisaks kaartidele valmisid projekti käigus 20 laastudest punutud trükistehoidjat, mis on kaunistatud põletustehnikas Kalevipoja motiiviga ja mille taskutesse saab panna turismitrükiseid. Avinurme Puiduaidas valminud hoidjaid jagati Jõgevamaa olulisematele turismiettevõtetele. Ka turismiinfopunktidel ja -keskusel on selline hoidja olemas ning seda on hea messidele kaasa võtta.
„Turismiettevõtjad ise avaldasid soovi omada selliseid trükisehoidjaid. Need on ühtses stiilis, rõhutavad paikkondlikku identiteeti, on kergesti transporditavad ning vastavalt vajadusele asetatavad lauale või kinnitatavad seinale,“ sõnas Teele Kaeramaa.
Olid pikalt oodanud
Kolmanda tegevusena kuulus Kalevipoja matka- ja rattaradade projekti avaliku esinemise treening, millel said 12 aktiivset kohaturundajat end proovile panna nii enda kui ka oma piirkonna tutvustamisel. Koolitajaks oli avaliku esinemise treener Harald Lepisk OÜ-st Victory Training ja õppurite hulgas oli ka kuus Jõgevamaa giidi, kes said põhjalikuma giidikoolituse 2013. aastal. Neile oli treening üks osa giidiatestatsiooni läbimise protsessist. Atesteeringu uuendamise võimalust olid nad juba mõnda aega oodanud ja atesteeringu said nad kolmeks aastaks.
„Tore oli see, et koolitusel olid esindatud kõik Jõgevamaa piirkonnad. Nüüd on igal pool võtta inimesed, kes Kalevipoja matka- ja rattaradu tutvustada oskavad. Kuna haldusreformi tagajärjel maakonna piirid nihkusid, kaasasime 2018. aasta algusest projekti ka Jõgevamaaga liitunud Avinurme ja Lohusuu piirkonna. Ka Avinurme kandi tarvis lõime ühe rattamarsruudi, mida 2005. aasta kontseptsioonis veel polnud,“ ütles Teele Kaeramaa.
Leader-programm toetas projekti „Seiklused Kalevipoja matka- ja rattaradadel” 5602 euroga, projekti kogumaksumus oli 6224 eurot.
RIINA MÄGI
