Angerjas on nii peen delikatesskala, et selle supi sisse panek tundub esmapilgul selge raiskamisena. Samas tõestas ülemöödunud laupäeval Kasepääl peetud konkurss „Kalevipoja kalasupp 2009”, et kui ikka väga head kalasuppi keeta tahad, siis tulebki see keeta angerjast: konkursi kaks esimest kohta läksid just angerjasuppidele.
Üldse osales Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu korraldatud konkursil viie autori kuus suppi: OÜ Luua Grupp tuli välja koguni kahe supiga. Konkursi zhürii hindas supikomponentide sobivust ja nende tükeldust, supi tihedust, läbipaistvust, värvust, üldist välimust, lõhna, maitset ja valmidust, aga ka viisi, kuidas suppi esitleti.
Kui maitse poolest hinnati parimaks OÜ Luua Grupp angerjasupp, siis just esitluse eest saadud punktid olid need, mis Kuremaa järve ääres tegutseva Udu talu angerjasupi Luua Grupi omast ettepoole, st esikohale tõstsid. Udu talu perenaine ja peremees Terje ja Mati Kärmas olid tulnud Kasepää laadale Näkineiuks ja Vetevanaks kostümeerituna ning suppi tutvustasid nad suisa luulevormis.
Kolmas koht läks Kõnnujõe talu kalasupile, neljas kohalike Kasepää naiste keedetud Rannapiiga kalasupile, viiendaks jäi Lohusuu vallajuhtide keedetud Peipsi uhhaa ning kuuendaks Luua Grupi haugifrikadellisupp puravikega.
„Ega vetevana kõiki oma saladusi reeta saa, supikeetmissaladusi sealhulgas,” ütles Vetevana ehk Mati Kärmas, kui talt võidusupi saamisloo kohta pärisin.
„Niipalju võin öelda, et supp sai keedetud pigem mage kui soolane, et kala enda maitse paremini esile tuleks,” ütles Mati Kärmas. „Ja kindlasti tuleb angerjasupp keeta selline, et lusikas sees püsti seisaks, aga mitte kartuli, vaid just angerja najal. Veelgi parem olnuks see supp siis, kui see oleks järveveega keedetud, aga antud juhul kasutasime kraanivett.”
„Täname konkurente, zhüriid, konkursi korraldajaid ja kõiki neid, kes meie suppi maitsta julgesid!” lisas Näkineiu ehk Terje Kärmas.
Kalasupp ja uhhaa
Lohusuu vallavanem Urmas Soosalu ja vallavolikogu esimees Toivo Kivi oma Peipsi uhhaa retseptist suurt saladust ei teinud: sealt võis nende sõnul leida koha, lutsu ja ahvena liha.
„Kala tuleb veega keema panna, lisada sibul, sool, pipar, loorber ja lõpuks ka till,” ütles vallavanem. „Kõige lõpuks tuleb lisada põhikomponent — umbes sada grammi valget viina.”
Umbes viieminutilise jutu käigus jõudis Urmas Soosalu mind vähemalt viis korda parandada: mina kippusin ikka rääkima kalasupist, aga tema ütles, et nemad keedavad uhhaad.
„Kalasupp on see, mida naised kodus keedavad,” ütles Urmas Soosalu. „Meie keedame uhhaad.”
Naiste ja meeste toidu kallal toimetamisel olevat Soosalu sõnul veel üks suur erinevus: naised teevad süüa, aga mehed kokkavad. Lohusuu vallavanem ja vallavolikogu esimees, kellele oli sibulakoorija ja nõudepesijana appi tulnud Kiviõli linnavolikogu esimees Maksim Danilov, keetsidki vist kogu Kasepääl viibimise aja uhhaad: niipea kui üks pajatäis otsa sai, pandi tulele järgmine ning uhhaapaja kuumuse paistel küpsetati veel fooliumis kohafileedki. Kokkamas käisid Lohusuu vallavanem ja vallavolikogu esimees ka hiljutisel Lohusuu kalalaadal. Seal keetsid nad kalaseljankat.
„Lohusuu kalalaat on seitsme toimumisaasta jooksul kujunenud Baltikumi suurimaks kalalaadaks,” kinnitas Urmas Soosalu.
Kohalik toiduaine
Supikonkursi korraldas Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu selleks, et propageerida kalasöömist ning leida selline supp, mille peale ka Kalevipoeg ütleks: „Seda suppi ma tahaksin!“
„Mõnel võimalikul osalejal võtsime enne vee- ja kalafestivali nööbist kinni ja rääkisime ta nõusse, mõni tuli võistlema omal algatusel,” ütles Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht Andri Plato. „Zhüriiliikmetele otsisime lisa siitsamast laadaplatsiltki: vaatasime inimestele silma ja kui kellelgi kalasupijutu peale silm särama lõi, kutsusime ta suppe hindama.”
Umbes kirjeldatud viisil sattus supihindajate hulka ka tallinlanna Silvi Anton, kes enne pensionile jäämist 18 aastat Eesti Pangas töötas, ent alati ka toiduteemast huvitunud ja laia ilma toidumessidel käinud.
„Olen ühte meelt nende teoreetikutega, kes arvavad, et inimene peaks tarbima toiduaineid, mis on toodetud tema elukohast saja kilomeetri raadiusse jääval maa-alal,” ütles Silvi Anton. „Kalasupis kasutataksegi aga kohapeal kasvanud köögivilju ning kalagi on lähedalt püütud. Kalasöömist tulebki propageerida, sest see on tervislik ja kergesti seeditav toiduaine. Paraku on selle hind üsna soolaseks läinud.”
Kalasupikonkursi korraldamist pidas Silvi Anton väga heaks ideeks ning esitletud suppide taset kõrgeks.
„Hinnangud, mis paberile said, olid mul küll ehk karmimad, aga üldiselt meeldisid mulle siiski kõik supid,” ütles ta. „Maitsekoosluse poolest tundus eriti huvitav just haugifrikadellisupp puravikkudega.”
Allakirjutanul tekkis kalasupikonkursil viibides mõte, et äkki võiks tuleval aastal lisaks konkursile ka kalasupikoolituse korraldada, mille viiksid läbi näiteks kohalikud Kasepää või Mustvee perenaised, kellel kalatoitude valmistamise alal kindlasti väga rikkalikud kogemused. Lohusuu vallajuhtidega peetud dialoogist jäi aga vaevama küsimus, kas kalasupp ja uhhaa erinevad tõesti vaid keetja soo poolest. Pooljuhuslikult portaali kalale.ee foorumisse sattudes leidsin, et uhhaa ja kalasupi küsimuse üle peetakse sealgi kirglikke vaidlusi ning mitme sealse kommentaatori arvates keedetakse uhhaa lõkkel järve- või jõeveest ning kartuleid sinna sisse ei panda. Valge viina lisamine on seevastu suisa kohustuslik!
iii
RIINA MÄGI
