Konverentsi avas põllumajandusministeeriumi abiminister Rain Vändre, kes teatas, et Eestil on Euroopa Liidu abiga võimalik järgneval seitsmel aastal kalandustoetuseks suunata ligikaudu 1,5 miljardit krooni. “Üldised kalanduse arengusuunad on välja töötatud ja nüüd tuleb tegelda nende ellurakendamisega.”
“Ettevõtjad peavad ära kasutama kõik meetmed, mis võimaldavad saada toetust kalanduse arendamiseks, ” arvas Rain Vändre.
“Euroopa Liidust laekuvad projektipõhised rahad jõuavad ka kutseliste kaluriteni, kes püüavad kala Peipsi järvest, milleks tuleb projektid esitada PRIA-sse Täpne kord rahade maksmiseks töötatakse välja 2007. aasta sügiseks,” kommenteeris Rain Vändre ettekannet Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk.
“Senini on põhiosa kalandusalastest investeeringutest laekunud merekalandusele, pikaajaliste traditsioonidega Peipsi kalanduseni on aga riiklikud toetused jõudnud tagasihoidlikult. Hea, et tänu põllumajandusminister Ester Tuiksoole ja tema meeskonnale suhtumine Peipsi kalandusse muutuma hakkab. Investeeringud kalandusele ei arenda mitte ainult ühte majandusharu, vaid Peipsi piirkonda tervikuna, siinset elulaadi, ettevõtlust, tööhõivet,” lausus Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing.
Põllumajandusministeeriumi maaelu ja kalanduspoliitika asekantsleri Toomas Kevvai sõnul tuleb Eesti kalanduse strateegias arvestada kolme põhisuunda: kalapüüki, vesiviljelust ja kala töötlemist. Kevvai peab oluliseks, et lisaks üldisele arengustrateegiale oleks ühe või teise piirkonna kaluritel välja töötatud ka oma arengukavad. Samuti peab asekantsler vajalikuks rohkem tähelepanu pöörata kalalaevastiku moderniseerimisele ja kaasaegsete sadamate ehitamisele ka siseveekogudele. Peipsi rannikul on praegu kõige kaasaegsemad sadamad Kallastel ja Lohusuus.
Toomas Kevvai arvates tuleks kalandusküsimuste lahendamisel arvestada erinevat liiki kalurite olemasoluga. “Ühtedel neist on püügiõigus, kuid kalandus pole nende põhitööks ja enamuse sissetulekutest teenivad nad teistest eluvaldkondadest. Nende sissetulek ei sõltu kalandusest. Teistel omal püügiõigus puudub, kuid nad on palgatud tööle kalurifirmadesse või füüsilisest isikust ettevõtjate juurde. Kolmandad on FIE-d või firmad, kes saavad kalandusest põhitulu, neljandad aga firmad, kes tegelevad mitte ainult kala püüdmise, vaid ka töötlemisega. ”
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup nimetas oma ettekandes igati lootustandvaks majandusharuks ka kalakasvatust ehk vesiviljelust
Vesiviljeluse vaatevinklist on tarvis ka välja selgitada, millised tiigid on kõige perspektiivikamad. Soodsa pinnase vesiviljelusele loob ka turismiettevõtluse hea käekäik, ” ütles ta.
Madis Reinup avaldas ka arvamust, et Peipsi piirkonnas saavad kalandus ja turism suuresti areneda käsikäes, sest enamus Peipsi rannikule tulevaid turiste soovib osta ka siinset kala.
Konverentsil leidiski märkimist, et paljudes Euroopa Liidu riikides on Peipsist püütud koha ja ahven väga hinnatud suupisted.
Kalanduskonverentsi raames korraldas põllumajandusminister Ester Tuiksoo Tartus vastuvõtu, kuhu olid kutsutud ka Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk.
JAAN LUKAS
